Eesti paikneb segametsavööndi põhjapiiril, kus leidub nii okas- kui ka lehtpuid. Euroopas on segametsades levinud kuusk, mänd, tamm ja pärn. Lehtmetsades kasvavad ainult lehtpuud, mistõttu neid leidub valdavalt viljakatel muldadel ja nende pindala on vähenenud inimtegevuse tõttu, nagu põldude rajamine ja külade ehitamine.
Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn
Eesti asub segametsavööndi põhjapiiril.
Segamets on mets, kus kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud, ilma et kummalgi oleks valdavat enamust.
lehtmets
lehtmetsa vööndis elavad jänesed ,kitsed,metsead
lehtmetsade puid on ka hea kütte materjaal
lehtmetsad kasvavad külaltki rikalikutel muldadel selle pärast on ka nende maha võtmine ja puude asemel põldude rajamine üks probleem
lehtmetsi on euroopas vähemaks jäänud kuna inimesed on nende asemel ehitanud külad või põllud.
on olemas nii kitsalehised kui ka laialehised metsad
taimede kasvuperiood kestab üle viie kuu
Lehtmetsas kasvavad ainult lehtpuud ja mitte ültse okaspuid
okasmets
okasmetsa loomi kattab karusnahkne kasukas mis kaitseb neid külma eest ja see kasukas on ka nendel üks miinus kuna inimesed tahavad selliseid kohevaid kasukaid jne, kuid talve saabudes vahetab see kasukas värvi ja muutub veel kohevamaks
okasmetsa taimede kasv one ühest otsast hea teisest halb seal on taimedel hea tuule vari sellest tingiduna ei ole temperatuuri kõikumist kuid taimed ei saa väga valgust
okasemetsades võib ka kasvada vähevõudlikke lehtpuid näiteks kaski
okasmetsad ei vaja rikkast mullda, sellepärast nad teine kort kasvavatki väheviljakatel leetmuldadel
Okasmetsad kasvavad aeglaselt
Okasmetsade suurim osa paikneb karmi kliimaga piirkondades, Troopilistes piirkondades sa kohtuda männimetsi ilmeliselt Eesti omaga sarnaseid
Okasmets on mets kus on põhiliselt kõik puud okas puud nagu näiteks männid, nulud ja kuused