によって Triin Jürjenson 1年前.
121
もっと見る
Lydia Härmにより
Hendrik Hellenurmeにより
Krista Kutsarにより
Merit Kollomにより
füüsilise aktiivsuse osas.
toitumine
uimastite ja alkoholi tarbimise mõju
suitsetamisest loobumine
igas vanuses
tunneb ära tervisele ohtliku seisundid
sageli esimene kontakt inimesega
erinevaid suhtlemiskanalid
zoom, meiliaadress
uute oskuste omandamine tehnoloogia näol
Järgib a- ja antiseptika nõudeid
käsitleb instrumente jm heaperemehelikult
Aktiivne kuulaja
Kolleegidele ja patsientidele mõlemale usaldusväärne
Vähemalt 60 tundi koolitust aastas
Enesearengule motiveeritud
Aktiivne õppija
Kasutab teadmisi praktikas
Aktiivne suhtleja
Sõbralik lähenemine
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Nõustada ägeda valu perioodil valuravi osas.
“Punaste lippude” olemasolul, patsiendi kaebuste püsimisel või süvenemisel suunata patsient perearsti vastuvõtule.
Tutvustada patsiendile õigeid töövõtteid, seljaharjutusi ja seljavalu leevendavaid meetmeid (ujumine jne).
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Täpsustada kaebuste kestvuse aeg. Teostada kõhu palpatsioon, vajadusel teostada uriinianalüüs (põletiku määramiseks), määrata vajadusel CRP ning uriini mikrobioloogiline külv.
Soovitada patsiendile säästvat režiimi, tarbida rohkelt vedelikku, soovitada käsimüügi ravimeid, anda dieedisoovitused (vältida vürtsikat toitu).
Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused ei ole eelnevate soovitustega leevenenud ja patsient vajab antibakteriaalset ravi.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida: (sh selgitada välja, kas lähikonnas on sarnaste sümptomitega inimesi, küsitleda võimaliku veeja /või toidunakkuse osas, reisianamnees, kas on eelnenud antibakteriaalset ravi jms). Selgitada kaebuste kestvuse aeg, teostada kõhu palpatsioon, küsitleda kas esineb oksendamist, kõhuvalu ning kehatemperatuuri tõusu. Oluline patsiendi vanus (tüsistuste risk on suurem <2 a. ja >70 a. vanustel inimestel, sh dehüdratatsioon).
Soovitada järgida elementaarseid hügieeninõudeid, tarbida rohkelt vedelikku, vajadusel tarvitada valu- ja palavikuravi. Anda dieedisoovitusi (vältida piimatooteid, raskesti seeditavaid- ja vürtsikaid toiduaineid), soovitada käsimüügi ravimite kasutamise osas.
Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused kestavad üle seitsme päeva, sh äge oksendamine, pikaleveninud kõhulahtisus.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms), vaadelda kurgu limaskesta, määrata CRV, määrata vajadusel Streptokoki kiirtesti, palpeerida lümfisõlmi. Soovitada kurgu loputamist, limaskestade turset alandavad lokaalsed ja süsteemsed ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku, vajadusel soovitada valuravi.
Kaasab perearst, kui CRV- on normi piiridest kõrgem, 3 päeva möödudes kurguvalu püsib, kurgu limaskestal on mädane katt, kurgumandlitel on mädakorgid, esineb tugev kurgu limaskesta turse.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms.), otoskopeerida kuulmekäiku/kuulmekilet, määrata vajadusel CRV, palpeerida lümfisõlmi.
Nõustada valuravi osas, soovitada limaskestade turset alandavaid süsteemseid ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku.
Kaasata perearst, kui CRV on normi piiridest kõrgem, esineb eritis kõrvast (seroosne, mädane, verine), perforatsioon, kuulmekile tugev turse ja punetus, kuulmekile taga kollakas vedelik, või kui 1 päeva möödudes valu püsib.
Võtta anamnees patsiendi tervise kaebuste kohta ja dokumenteerida.
Selgitada köha kestvus, täpsustada köha iseloom (kinnine, lahtine, haukuv).
Teostada kopsude auskultatsioon, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset, sõltuvalt kaebustest määrata CRV.
Õpetada köha leevendamise meetodeid (istuv asend, asendravi magades), soovitada tarbida lisavedelikku sh ravimteesid, õpetada hingamisharjutusi, soovitada inhalatsioone, soovitada käsimüügi ravimeid köha leevendamiseks.
Kaasata perearst kui patsiendil on tekkinud hingeldus, valulik ja/või raskendatud hingamine, kõrgenenud CRV.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Selgitada nohu kestus, täpsustada kas ninaeritis on seroosne, mädane, värvitu, kollane vms., teostada kurgu -ja nina limaskesta vaatlus ning lümfisõlmede palpatsioon, otoskoopeerimine, määrata vajadusel CRV.
Õpetada nohu leevendamismeetodeid: ninaloputusi puhta vee- või soolalahusega, inhalatsioone, asendiravi, soovitused käsimüügi ravimite kasutamise osas.
Kaasata perearst, kui on kõrgenenud CRV, pärast 10 päeva möödumist nohu püsib või on lisandunud uusi sümptome, milleks on mädane eritis ninast, sagedased ninaverejooksud, kõrvavalu, valu otsmiku ja ninakõrvalkoobaste piirkonnas, peavalu.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Teostada kehatemperatuuri mõõtmine, teostada naha ja limaskesta vaatlus, hinnata vedeliku defitsiiti, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset.
Nõustada palaviku alandamise ja ravi osas, soovitada tarbida lisavedelikku.
Kaasata perearst, kui palavik püsib üle 3 päeva või on lisandunud mõni järgnevatest sümptomitest: hingeldus, valulik või raskendatud hingamine, veriköha, tugev peavalu koos oksendamisega, uimasus, desorienteeritus, üle 3 päeva >38.5° ilma langustendentsita.
toidulisandina D-vitamiini kasutamine (800 IU)
koostöö lähedastega
Kukkumisriski hindamine
Abivahendite kasutamine
Hinnata tasakaalu ja liikuvust igapäevastes tegevustes
füüsilist aktiivsust säilitada
tasakaaluharjutused
Halvenenud nägemise korral suunata silmaarsti vastuvõtule.
võib tekitada erinevaid kõrvaltoimeid nt kukkumine
mitme erineva ravimi tarvitamine (4 ja rohkem)
vaadata üle ravimid, vajadusel korrigeerida raviskeemi
suuhügieen, tuvastada võimalikud probleemid söömisel
meeleolu halvenemine
kehakaalu langus
energia ja lihasjõu puudus
Hapruse skriinimise küsimustik FRAIL
võimalikud vigastused
surm
mälu halvenemine
tagajärjeks on elukvaliteedi langus
funktsionaalse seisundi-, igapäevaste tegevustega toimetuleku langus
.Suitsetamisest loobumise nõustamine
Alkoholi ja uimastite tarvitamise loobumise nõustamine
liikumisalane nõustamine
tasakaalustatud toitumise nõustamine
Rindade kontroll ja günekoloogiline läbivaatus
Julgustada naisi pöörduma vastuvõtule rindade või kaenla lümfisõlmede muutuste esinemisel
rindade enesekontroll üks kord kuus kindlal päeval pärast menstruatsioon
korrapäraselt günekoloogilisel läbivaatusel iga viie aasta järel
Sõeluuringud
Jämesoolevähi sõeluuring
kutsuda vastuvõttule jämesoolevähi sõeluuringusse
selgitada uuringu vajadust
Peitvere positiivse vastuse korral koostöös perearstiga suunatakse patsient kolonoskoopia uuringule
Kontrollida peitvereanalüüsi vastust
väljastada proovi võtmise komplekt
tellida uuringu läbi viimiseks analüüsid
naised ja mehed
60-68a
emakakaelavähi sõeluuring
iga viie aasta järel
30-65a
rinnavähi sõeluuring
iga kahe aasta tagant
naised
50-69a
HI-viiruse leviku ennetamine
Positiivse analüüsi vastuse korral
suunata koostöös perearstiga täpsustavateks uuringuteks infektsioonhaiguste arsti vastuvõtule
nõustada patsienti ohutuse ja turvalisuse osas
Nõustada HIV-testimise osas ja suunata testima
Hinnata pt. riskikäitumist HI-viiruse edasikandumise osas
anamnees pt. tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida
Ülekoormussündroomi korral
Kaebuste süvenemisel suunata pt. perearsti või töötervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule!
harjutused ülekoormussündroomide ennetamiseks ja raviks
soovitada enne treeningut teha soojendus ja pärast venitus
selgitada igapäevase füüsilise aktiivsuse vajalikkust
ergonoomilised võtted
Selgitada pt. tööpäeva sees puhkepauside olulisust
valu või ebamugavust tekitavate sümptomite leevendamine
ortoos
mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid
külm
Selgitada pt. ülekoormussündroomi võimalikku põhjust
Seisev töö
Istuv töö kuvari taga
Sundasendis ja sundliigutused
Füüsiline töö
Külm
Mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid
Ortoos
Vajadusel suunata
Perearstile
Ämmaemandale
Imetamisnõustajale
Günekoloogile
Raseduskriisi nõustajale
Psühholoogi vastuvõtule
Oma pädevuse piirides raseda naise terviseküsimuste lahendamine ja vastamine
Põhjalik anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerimine
normist kõrvalekalded
suunata edasiseks raviks
määrata lisaanalüüse
nõustada elustiili osas
Imuniseerimine
Hinnata
füüsiline aktiivsus
vaimne tervis
elustiil
RR mõõtmine
KMI
vööümbermõõt
Emotsionaalne enesetunne
Tervise- ja elustiili andmed (sh suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine)
Abivahendite vajadus
Kukkumisrisk
Lamatiste tekkerisk
Vedelikubilanss
Valu tugevus
Väljahingatava õhuvoolu tippkiirus
Bakterioloogiline külv
Ninaneelu külv
Rooja analüüs
Uriinianalüüs (sh mikrobioloogiline külv; albumiini/kreatiniini suhe)
Vereanalüüsid kapillaar- ja veeniverest: glükoos (fP-Gluc), protrombiini aeg (P-PT INR), glükohemoglobiin (B-HbA1c), c-reaktiivne valk (fS-CRP), kolesterool (S-Chol), LDL-kolesterool (fS-LDL-Chol), HDL-kolesterool (fS-HDL-Chol), triglütseriidid (fSTrig), hemogramm leukogrammiga (BCBC 5-diff).
Suguline areng
Kõne ja suhtlemisoskus
Kuulmisteravus
Nägemisteravus
Kõhu palpatsioon ja perkussioon
Seedeelundkonna funktsionaalsus
Otoskopeerimine e. kõrva kuulmekanali uuring
Elektrokardiogramm
Kopsude ja südame auskulteerimine
Luu- ja lihaskond
Nahk, limaskestad ja lümfisõlmed
Pea-, rinna- ja vööümbermõõt
Kehatemperatuur
Arteriaalne vererõhk, pulss
Hingamissagedus, saturatsioon
Kaal, pikkus, kehamassiindeks
Teadvusseisund
Liikumine
Toitumine
vajadusel suunata toitumisnõustaja vastuvõtule
toidupäevik
Toetada psühholoogiliselt
Julgustada last muredest rääkima
Vestelda uimastite sh alkoholi ja tubaka tarvitamisest.
Märgata laste vaimse, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise või hooletusse jätmise märke
Nõustada seksuaaltervise arengu osas
sugulisel teel levivatest haigustest
soovimatu raseduse vältimisest
menstruatsiooni algusest ja jälgimisest
Murdeea muutus
Keha muutus
Hügieen
laste tervise läbivaatus
selgitada võimalikke immuniseerimise järgseid esinevaid kõrvaltoimeid
anda informatsiooni vaktsiinvälditavate haiguste kohta
Tutvustada lapsevanematele riiklikku immuniseerimiskava
vaktsineerimisest keeldumine
keeldumis avaldus kirjutada
lapsevanemate õpetamine/nõustamine
Toetada last ja lapsevanemaid psühholoogiliselt
vajadusel suunata vaimse tervise õe või muu spetsialisti poole.
liikumine
õnnetused
mürgitus
liiklusõnnetus
tervislik toitumine
isiklik hügieen
pesu ja riiete regulaarne vahetus
naha-, küünte- ja juuste hooldus
hammaste pesu ja regulaarne kontroll
suunamine perearsti või teise spetsialisti konsultatsioonile
varajane märkamine
terviseriskide tuvastamine
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Nõustada patsienti unehügieeni suhtes.
Soovitada täita unepäevikut nädala jooksul.
Kutsuda patsient tagasi korduvale vastuvõtule või suunata edasi perearsti või spetsialisti (vaimse tervise õde, unespetsialist, psühhiaater jm) vastuvõtule.
Hinnata psühhotroopsete ravimite võtjate raviskeeme igal retsepti pikendusel.
Olla teadlik, et bensodiasepiinide, uinutite või muude sarnaste ravimite pikaajalisel tarvitamisel tekib ravimsõltuvus ning tegelikke põhjusi ravimata, võib tekkida oht patsiendi kahjustamisele. Retseptide pikendamisel veenduda ning kontrollida, millal on patsient saanud viimati ravimiretsepti (sh mis asutusest) ning millises koguses - ennetamaks ravimsõltuvuse teket ja välistamaks ravimite kuritarvitamiste ohtu.
Olla tähelepanelik inimeste vaimse, kehalise või seksuaalse väärkohtlemise märkide suhtes, julgustab probleemidest rääkima ja abi otsima.
Tuvastada-kaardistada patsiendil esinevad ärevushäire põhitunnused ja ärevuse olemus. Tutvustada ärevushäire ja paanikahäire patsiendijuhendit ning ärevuse töövihikut.
Õpetada eneseabi võtteid.
Esmaste või korduvretseptide küsimisel, kontrollida digiretseptuurist ravimite varasemat tarbimist ning väljaostmist, vältimaks ravimi liigtarvitamist.
Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste dokumenteerimine. Vältida patsiendi subjektiivse kaebuse tühistamist või pisendamist, kuid vaidlustada selle eluohtlikkust ning suunata patsienti mõtlema kaebuse tähendusest.
Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid.
Vajadusel täita ja analüüsida heakskiidetud küsimustikke (nt EEK2).
Ärevuse (ebameeldiv tunne) ja hirmu (hinnang ohule) olemuse selgitamine, hirmu skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma.
Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline lihaslõdvestus. Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada võtma vastutust enda tegevuse eest.
Seada suhtlemisel konkreetsed piirid, juhul, kui patsient on oma käitumises ja arusaamades jäik (näiteks määratud ravi osas).
Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta tahaks oma elus muuta.
Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest.
Tutvustada psühhiaatrilise abi saamise võimalusi ning anda ülevaade psühhiaatri, psühholoogi, teraapia ja rehabilitatsiooni tähenduse kohta.
Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitajad.
PKS nimekirjades kirjeldatud patsiendid kutsuda analüüsidele vastavalt juhistele.
Hinnata raviplaani jälgimist, ravimite võtmist ja võimalike koos- ja kõrvaltoimeid.
Koostada raviplaani alusel patsiendi eesmärkide täitmise monitooring, täiendamine.
Hinnata patsiendi füüsilist aktiivsust hindamine igal vastuvõtul sh regulaarse aeroobse treeningu soovitamine (30–60 minutit päevas, 5–7 korda nädalas). Nõustada suitsetamisest loobumise osas (Fagerströmi test www.tubakainfo.ee).
Mõõta nõuetekohaselt vererõhku.
Alates 65. eluaastast regulaarne pulsi hindamine igal vastuvõtul kodade virvendusarütmia avastamiseks. Nõustada tervisliku toiduvaliku osas.
Tuletada meelde regulaarset hamba- ja silmaarsti külastust.
Kehamassiindeksi ja vööümbermõõdu mõõtmine igal vastuvõtul.
Vajadusel soovituste andmine kehakaalu langetamiseks.
Soovitada tõenduspõhiseid abi- ja infomaterjale (haigekassa patsiendijuhised).
Hinnata igapäeva toimetulekut, perekonna ja lähedaste toetuse olemasolu.
Kahtlustades patsiendil depressiooni esinemist võib rakendada vaimse tervise hindamiseks heakskiidetud küsimustike täitmist ning analüüsi (vt vaimse tervise peatükk).
Kliinilise farmakoloogia kursuse läbinud pereõel on võimalus pikendada ravimite korduvretsepte. Saavutatud tulemuse kindlustamiseks ja ravi järjepidevuse hindamiseks määrata järgmine kordusvisiidi aeg.
Kordusvisiit vastavalt, kas perearsti, pereõe iseseisvale vastuvõtule või lepitakse kokku konsultatsioon sidevahendite teel.
Võtta anamnees
Määrata kilpnäärme talituse vereanalüüs sagedusega 1x aastad, vajadusel ka sagedamini
Hinnata eluga toimetulekut
Põhjalik anamnees
Hinnata kardiovaskulaarsete riskitegurite esinemist ükskord aastas, ka EKG
Hinnata nahka ja küüsi, jälgida haavandite ja põletike osas
Hinnata diabeedi olemasolul süstoolse eesmärk vererõhucäärtust 120-129 mmHg ja diastoolne alla 80 mmHg.
Seada veresuhkru eesmärkväärtus
Hinnata II tüüpi diabeedi võimalikke tüsistuste j riskide olemasolu
Teostada jalgade läbivaatus 1x aastas
Jälgida ravi tulemuslikkust, määrates HbA1c analüüsi (soovituslikult 2 korda aastas)
Hinnata ravi motivatsiooni minimaalselt 2 kord aaastas
Hinda süstetehnikat ja süstekohti
Soovitada diabeetilise ratniopaatia skriiningut 1x aastas
Selgitada patsiendile vererõhu normväärtusi (120/80 mmHg)
Selgita vajadust piirata keedusoola tarvitamist (max 5g päevas)
Selgita vajadust III astme kõrgvererõhutõve patsientidel kontrollida silmi 1 kord aastas
Suunata patsienti perearsti vastuvõtule vähemalt kord aastas
Hinda patsiendi inhalatsioonitehnikai
Vii läbi AKT (astma kontrolltest)
Õpeta õiget inhallatsioonitehnikat ravi alguses ja selle käigus
Vii löbi AKT (astma kontroll test), hindamaks võimalikke ägenemisi
Hinnata ööpäevase hooravimi vajadust
Küsitleda füüsilise aktiivsuse piirangute ja päevaste sümptomite esinemise osas
Küsitleda öiste unehäirete j sümptomite asjus
1-2x aastas
Täpne ja põhjalik
Fikseerib
edasine konsultatsioon
vajadusel perearstiga
ravimite vajadus
töövõimetus
mis seotud küsimustega igas elukaare etapis
kes pöördub oma tervisemurega perearstikeskusesse
Asutusesisene regulaarne koostöövestlus
Üks kord kahe aasta jooksul
Otse juhiga
Täienduskoolitused 60 tundi kalendriaastas
Koostöö eesmärgid
Selgida
Kaardistada koolitusvajadused
Murekohad
Enesetäiendused
Ennetada läbipõlemist
Professionaalne arenguplaan
Tööandja toetab kulutusi
Koduõdedega
Üldhooldekodudes töötavate õdedega
Avahooldustöötajatega
Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste osutajatega
Kooliõdedega
Erialaspetsialistidega
E-kiri
Telefoni teel
Kohapeal
Iseseisvalt
Koostöö perearstiga
