RÜÜTLID JA NENDE MAAILM
Keskaegne rüütlite maailm oli täis erinevaid jõukatsumisi ja keerulisi struktuure. Turniirid olid rüütlite jaoks olulised sündmused, kus nad võistlesid omavahel. Turniiri juhtis heerold, kes vastutas ka heraldika ehk vapiteaduse eest.
開く
RÜÜTLID JA NENDE MAAILM Rüütli naine - kodu hoidja, teenijate emand, laste ema. Keskajal peeti 13-aastast abiellumisealiseks Kõrgema soo daamid tegelesid tikkimise ja õmblustööga Turniir oli rüütlite omavaheline jõukatsumine Heerold oli turniiri juht Heraldika tähendas vapiteadust Rüütleid eristati erinevate vappidega Linnus - Kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid Kohad kuhu linnused rajati - Kõrgendikule, et isanda võim oleks kõigile nähtav. Ordulinnus – ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus Kastell- on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür Feodaallinnus – feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus Vasallilinnus – vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus Eellinnus – eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused Rüütel - Elukutseline ratsasõdalane, kellel oli iseloomulik relvastus ja eluviis. Rüütlite allakäik - Lahinguväljal kadus vajadus raskerelvastuses sõdurite vastu,mistõttu kaotasid paljud tööd. Paljud astusid palgasõjaväkke. Rüütliks sai vaid isik, kes pärines rüütli- või aadliperekonnast. Rüütliseisusesse saamine- rüütliks löömise kaudu. Varustus - Mõõk, turvis (hiljem raudrüü), kilp, piik
