17. sajandi kunstis oli barokkstiil laialt levinud, iseloomustades rahutuid ja hoogsaid skulptuure, kus kujutati inimesi ilma rõivasteta või tugevates poosides. Maalikunst keskendus kirikupiltidele ja portreedele, kasutades raskeid pruunikaid toone ja keldriluugivalgust, et lisada pingeid nii pühakute legendidele kui ka realistlikele portreedele.
Selles elustavad ülevaid lõunamaiseid maastikke tegelased antiikajaloost või -kirjandusest. Siin ei järginud kunstnik otseselt loodust, vaid lõi ise oma suva järgi nn. ideaalmaastikke.
prantsusmaa
Kunst jäi tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed.
holland
Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele.
hispaania
Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega.
itaalia
Põhiliselt mõeldud dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Skulptuurid olid rahutud, hoogsad ja maalilised. Kujutatakse inimesi ilma rõivasteta, lehvivates rüüdes või tugevates poosides.
baroklik skulptuur
Antiikmütoloogiast ja ajaloost. Saledad heledapealised naised antiikaegses rüüs. Kujutati heroilist maastiku. Kunstnik lõi ise ena järgi ideaalmaastiku.
Rangem ja rahulikum kui tavaline barokk. Eeskujuks võeti Antiik-Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Sobis väljendama korrastatud riigivõimu suurust ja ülevust.
Eelistasid sooje toone ning sujuvaid üleminekuid, välditi teravaid piirjooni. Kujutati valgust ja varje, palju heleda ja tumeda kontraste. Kujutati pilte loomutruult. Meeldis maalida ajaloolisi teemasid, hoogsad stseenid, ebatavalised poosid ja ägedad liigutused.
Avaldus kõigepealt kirikuehituses, kujunes välja Santa Susanna kirikus. Poolsammaste ja pilastritega kaetud
kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil. Ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Staatuad asetsevad seinaorvades.