Hingamine. Kehatemperatuuri kontroll

Meer zoals dit

Esmaabi

door Silja Mall

HINGAMINE

door Anastasia Tsvetkova

Süsihappegaasi ringe organismis

door Martin Amor

Haavad ja verejooks

door Meelis Juhkam

Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Kehatemperatuur võib tõusta siis, kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Väikestel lastel võib kehatemperatuur tõusta ka tegusa rassimise ja mängimise ajal – sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on vähemalt pool tundi rahulikult veetnud.

Kopsuhingamine algab sünnimomendil - õhk tõmmatakse kopsudesse esimese karjega

Oluline jälgida hingamisrütmi, sagedust, sügavust, minutimahtu, kopsude elulist mahtu

Hingamine. Kehatemperatuuri kontroll.

Hingamine

Kõhuhingamine

Noormeestel domineerib kõhuhingamine

Imik hingab peamiselt diafragma abil

Imiku kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist, kõhu-õõneelundite mahukusest ja rindkere ehitusest ning roiete asendist.

Rindkerehingamine

4-7 a lapsel hakkab domineerima rinkerehingamine

Kopsutippude ventilatsioon on veel puudulik.

2-3 a lapsel hakkab arenema rinnahingamine

Osalevad juba roietevahelised lihased - rindkere ehitus muutub, roiete liikuvus kasvab, hingamislihased arenevad.

Neidudel domineerib rindkerehingamine

Sooline iseärasus, hakkab kujunema 8 - 10 a, seotud rindkere ja hingamislihaste arenguga.

HINGAMISSAGEDUS / korda minutis

Tunduvalt enam kui täiskasvanul kiireneb lapse hingamine nutu ja erutuse korral, füüsilise koormuse jms mõjul.

Täiskasvanu 12 - 16

Pärast 15 eluaastat on hingamissagedus ja -sügavus ligilähedane täiskasvanule

Kooliiga 15 - 20

Hingamissagedus väheneb pidevalt 14-15 vanuseni ja saavutab täiskasvanu väärtused

Eelkooliiga 20 - 30

Väikelaps 20 - 30

Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi

Imik 20 - 40

Vastsündinu 30 - 50

Vastsündinu hingamine on kiire, pinnaline ja ebakorrapärane, sügav hingamine vaheldub pinnalisemaga, sissehingamine lühem väljahingamisest.

HINGAMISELUNDKOND

Kopsud ehk alumised hingamisteed

Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Alveoolide arv on väike, nende vahel on rohkesti sidekudet ja arvukalt lümfi- ja verekapillaare, kuid vähe elastseid kiude. Kopsude õhusisaldus on väike. Need iseärasused soodustavad haigestumist.

Hingamisteed - ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, bronhid

Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kergesti vigastatav, kohev ja varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Nina kõrvalurked on varaealisel lapsel vähe arenenud ja kujunevad arenedes, formeeruvad lõplikult 14 - 15 eluaastal.

Kehatemperatuuri kontroll

Termoregulatsioon lapseeas ei ole stabiilne, mida noorem laps seda ebastabiilsem

Kõige lihtsamalt ja täpsemalt saab kehatemperatuuri mõõta elektroonilise termomeetriga kaenla alt.

Vastsündinu kehatemperatuur rektaalselt 37,7 - 38,0 kraadi. Mõne tunni jooksul langeb see 1,5 - 2,5 kraadi, seejärel tõuseb - esimese elupäeva lõpuks on lapse kehatemperatuur 36,0 - 37,0 kraadi.

Laps ei suuda väliskeskkonnas säilitada ühtlast kehatemperatuuri