Närvisüsteem

Meer zoals dit

FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA MÄNGIMINE

door Maria Zell

Inimese elundkonnad

door Annabel Aarla

Magamine

door Karitta Turunin

INIMESE ELUNDKOND

door Anett Rajaste

Närvisüsteem

Närvikiud

Närviraku aksoonid koos kattega.

Närv

Närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega.

Neutraalne regulatsioon

Organismi talitluse reguleerimine närvide vahendusel.

Hüpotalamus

Vaheaju põhjas paiknev kesknärvispsteemi osa, mis reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist.

Debdriit

Lühike hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus rärviraku kehasse,.

Neutriit ehk akson

Peenike ja pikem närviraku jätke, milel kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale.

Sensoored ehk tundenärvid

Lihastega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemi signaale nii organismi seest kui ka ümbritesevast keskkonast.

Piirdenärvisüsteem

Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.

Autonoomne närvisüsteem

Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid.

Parasümpaatiline närvisüsteem

Talitleb kõige aktiivsemalt puheolekus, näiteks kontrollib seedeelundite talitust. Närvisüseemi iseloomustab lause Puhka ja seedi. Näiteks kui Zebra on söögi ära söönud siis sa on mõnda aega väga raulik.

Sümpaatiline närvisüsteem

Hakkab tööle siis kui organism on eluohtlikus olukorras või sure stressi all. Närvisüsteemi iseloomustab lause Põgene või sure.Näiteks aktiveerub see närvisüsteem siis kui Zebra näeb Lõvi.

Somaatililine närvisüsteem

Kesknärvisüsteemist skeletlihastele signaale viivad motoorsed närvid.

Sensoorne närvisüsteem

Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.

Main topic

Närviraku ehitus

Närvilõpmed

Neuriit e akson

Müeliinitupp

Rakuheka

Dendriidid

Motoorsed ehk liigutajanärvid

Lihastega ühenduses olevad närvid, mis juhivad nendesse käske närvisüsteemi teistest osadest.

Kesknärvisüsteem

Pea- ja seljaaju

Müeliin

Isoleeriv materjal, mis moodustab neuronite aksonite ümber kaitsekihi.