Categorieën: Alle - tervis - keskkond

door Paula Värva 10 jaren geleden

2279

Õenduse kesksed mõisted

Õdede peamine ülesanne on tervise saavutamine ja säilitamine, sealhulgas tervise väärtustamine ja edendamine. Tervis hõlmab head enesetunnet ja harmooniat vaimus, kehas ja hinges. Tervise kontseptsioon on keeruline ja mitmetahuline, olles inimese normaalse oleku mõõde ja eneseületamise protsess.

Õenduse kesksed mõisted

Õendus

Õendustegevus

Suunata ja täpsustada kõikide otsuseid tervise perspektiivist.
Kogukonna arendamine ja tervise edendamine.
Hoolimine nii enda kui teiste tervisest( kui palju ja mis tasandil on määratlemata).
Pidev endatäiendus
Käskude täitmine
Kõik ametiga kaasnevad tööülesanded

Tervis

Tervis on hea enesetunne ja oma iga jõu kasutamine( Nightingale).
Ühtsus ja harmoonia vaimus, kehas ja hinges ( Watson).
Tervis on inimese kui terviku protsess ja on eneseületamise või teadvuse laiendamise sünonüüm ( Parse 1992, Newman 1994).
Tervis on inimese normatiivne olek, oletades, et see on mõõde inimese elust ( Fawcett 1995).
Tervis peegeldab inimest kui tervikut
Elu kvaliteet
Sama mitmesugune ja ebaselge kui tervise kontseptsioon
Õe ülesanne on tervise saavutamine ja säilitamine. Samuti tervise väärtustamine igal tasandil ja selle edendamine keskkonnas.
Haigus

Keskkond

Õde peaks tegelema tervisedendamisega keskkonnas ja oma klendi eluviiside ja individuaalsete harjumuste parandamiseks tervise edendamiseks.
Inimene on keskkonna mõistest lahutamatu.
Inimese vahetu ümbrus või olukord ja inimse võime sinna kohanduda ilma sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku jõu seletuseta.
Ühiskonda mõistetakse muutliku ja ehitatuna

Kohanemine on ainus lahendus

Ühiskonda mõistetakse jäiga, staatilise ja loomulikuna

Inimene (ka pere- ja kogukond)

Õde peab arvesse võtma inimese kõiki aspekte, nii kehalisi kui vaimseid, kuigi õelise abi rõhk võib sõltuda olukorrast. Õde peab samuti organiseerima isikuandmeid ja isiku keskkonnalist tausta.
Inimese olemuse defineerimisest sõltub ka õdede teooria ja praktika
Keha on tähtis osa inimesest kui tervikust ja selle vältimine paneb ohtu patsiendi tervikliku hoole( Schroeder 1991).
Keha on ainult probleemide väljendus inimese energiaväljas (Schroeder 1991, Smith, 1991).
Vaim ja keha on täiesti eraldi ja eristatavad( Capra 1982).
Biomeetriline perspektiiv

Fookuseks on inimese keha mitte inimene kui tervik.

Inimest vaadeldakse kui tervikut.