Categorieën: Alle - rahvatervis - tervisemõjurid - tervisedendus - haridus

door Jaanika Piho 3 jaren geleden

283

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Rahvatervis hõlmab täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult puuete ja haiguste puudumist. Tervisemõjurid jagunevad bioloogilisteks, käitumuslikeks, sotsiaalmajanduslikeks, keskkondlikeks ning poliitilisteks ja kultuurilisteks determinantideks.

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Tervisedendus- elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused

Tervisedendamise vahendid · Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana · Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine · Tervistavate teenuste arendamine · Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine · Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Riigi tasandilised tegevused

- Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring - Epideemiate ennetamine ja kontrollimine - Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus - Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine - Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks - Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks - Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine - Rahvatervisepoliitika arendamine
Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Tervisemõjurite ehk tervise determinandid

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne).
Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)
Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

Salutogenees- eitus haigusetervendamise vastandamisest

Haigus- ebamugavus/raskustunne või olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu

Patogenees- õpetus haiguse arengust

Tervise konseptsioon

Akadeemiline- tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus
Meditsiiniline- haiguse puudumine, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi)
Funktsionaalne- organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli
Statistiline- biomeditsiiniliste näitajate alusel