Categorieën: Alle - rahvatervis - tervisemõjurid - tervisedendus - keskkond

door Reneli Saumets 5 jaren geleden

278

Rahvatervis Teadus ja kunst ennetamaks haigusi, pikendamaks eluiga ning edendamaks ja tugevdadamaks vaimset kui ka füüsilist tervist ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Rahvatervis on teadus ja kunst, mis keskendub haiguste ennetamisele, eluea pikendamisele ning vaimse ja füüsilise tervise edendamisele läbi organiseeritud ühiskondlike jõupingutuste.

Rahvatervis Teadus ja kunst ennetamaks haigusi, pikendamaks eluiga ning edendamaks ja tugevdadamaks vaimset kui ka füüsilist tervist ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Rahvatervis Teadus ja kunst ennetamaks haigusi, pikendamaks eluiga ning edendamaks ja tugevdadamaks vaimset kui ka füüsilist tervist ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Rahvatervis ja meditsiin

Rahvatervise alased tegevused Eesti riigi tasandil
Rahvatervisepoliitika arendamine
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
Meditsiini valdkonnad
Kliiniline

Taastus

Ravi

Tervisteadused

Tervisedendus

Ennetus

Rahvatervise alased tegevused rühmadena
Kolmandad ennetusstrateegiad eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
Teisesed ennetusstrateegiad eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad eesmärk edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Tervisedendus inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon parema tervise tagamiseks rahvastiku tasandil
Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele
Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi
Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
Luua tervistsoodustav elukeskkond
Kujundada poliitikat, mis toetaks tervist
Tervisedendamise vahendid Rahvatervise seaduse järgi
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Tervisemõjurite mudelid

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Personaalsed

Geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne)

Sotsiaalsed

Rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Majanduslikud

Töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

Keskkondlikud

Kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Tarlov’i tervisemõjurite mudel rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest
Terviskäitumine
Sotsiaalsed mõjurid
Tervishoid ehk meditsiiniabi
Geenid ja bioloogia
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel ehk jäämae mudel
Kultuurilised tegurid

Indiviid

Teadmised

Oskused

Uskumused

Turvatunne

Suhtumised

Usaldus

Kindlustunne

Rahvastik

Ressursid

Institutsioon

Kultuur

Sotsiaalne toetus

Võimalused

Võrgustikud

Poliitika

Geneetilised tegurid
Demograafilised tegurid
Sotsiaalsed tegurid
Majanduslikud tegurid
Käitumuslikud tegurid
Keskkondlikud tegurid
Riskitegurid
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Muud tegurid

Tervishoiuteenused

Vesi ja kanalisatsioon

Tööstus

Töökeskkond

Haridus

Põllumajandus

Elamistingimused

Tervise derminandid

Kasmel & Lipandi järgi
Bioloogilised tervisemõjurid

Vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne

Käitumuslikud tervisemõjurid

Toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne

Keskkondlikud tervisemõjurid

Füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne

WHO kontseptsiooni järgi
Eluviis

Toitumine, töö- ja puhkereziim, harjumused, kehaline aktiivsus

Tervishoid

Haiguste ennetus, ravi, hooldus, tervisedendus

Elukeskkond

Looduslik, tehislik, toit, sosiaalmajanduslik

Geenid

vananemine, kehaehitus- ja talitlus, närvisüsteemi tüüp, küpsemine

Salutogenees keskendub tervise mõjurite ning kujunemise otsimisele ja uurimisele

Haigus olukord, mis põhjustab inimesele valu või kahju

Patogenees õpetus haiguse arengust

Tervise kontseptsioonid

Akadeemiline tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust
Meditsiiniline haiguse puudumine, muud tegurid (heaolu ja elukvaliteet) kõrvale jäetud
Funktsionaalne organismi suutlikkust täita oma rolli ühiskonnas
Statistiline tervist määratletakse vaid erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel