Anorgaanilised ained

Mer som dette

Anorgaanilised aineklassid

Ved Kevin Veinberg

too

Ved birgti sõukand

Keemiline reaktsioon

Ved Katriin Liivat

too

Ved birgti sõukand

Main topic

Lihtaine

Metall

Väärismetallid

Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle – peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi.

Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.

Nende sulamid

Pallaadium

Plaatina

Hõbe

Kuld

Leelismetallid

Leelismetallid on IA rühma perioodilisussüsteemi kuuluvad metallilised elemendid

Looduses esinevad leelismetallid eranditult ühenditena. Naatrium ja kaalium kuuluvad maakera kõige levinumate elementide hulka: naatriumkloriid (sool) sisaldub merevees ning moodustab paiguti võimsaid kivisoolalademeid

Frantsium

Tseesium

Rubiidium

Kaalium

Naatrium

Liitium

leelismuldmetallid

raadium

baarium

strontsium

Leelismuldmetallid annavad veega reageerides tugevaid aluseid.

Lihtained – koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.

Halogeen

Mittemetall

Värvitu halli värvi

esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom) kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik)

nad on rabedad, ei ole sepistatavad

neil puudub metallile iseloomulik läige

juhivad halvasti soojust ja ei juhi elektrit

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Kõik halogeenid on inimesele mürgised.

Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat.

Anorgaanilised ained

Keemilised ained jagunevad eri kategooriatesse sõltuvalt nende koostisest ja omadustest. Anorgaanilised ained hõlmavad erinevaid elemente ja ühendite tüüpe, nagu happed, alused ja soolad.

Anorgaanilised aineklassid

too

Keemiline reaktsioon

too