Kategorier: Alle

av Karolin Kiidron 2 år siden

107

VALGUSTUS

Valgustusajastu, mis ulatus 17. ja 18. sajandisse, oli üks tähtsamaid intellektuaalseid liikumisi Euroopas pärast reformatsiooni. Selle keskmes oli usk mõistusesse ja teaduslikku meetodisse maailma mõistmise vahendina.

VALGUSTUS

VALGUSTUS

Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa

Valgustusliikumine leidis tuge

valgustusajastu: 17.‒18. sajand

Valgustus-kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni.

Valgustus kritiseeris autoriteetide, sh kirikutegelaste, mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt

Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse

Füsiokraadid

Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Seepärast pöörasid füsiokraadid märksa suuremat tähelepanu talurahva õiguste kaitsele.
Teistsugusel arvamusel olid prantsuse füsiokraadid

Kameralistid

Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna

18. sajandi teisel poolel ilmus Prantsusmaal valgustusaja olulise tähisena „Entsüklopeedia ehk Teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat”

Selle koostamist juhtisid filosoof ja kirjanik Denis Diderot (1713–1784) ning matemaatik, füüsik ja filosoof Jean d’Alembert (1717–1783)

Uus käsitlus riigivõimust mõjutas ka Prantsuse valgustajate vaateid

Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke

kes leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik

Inglane Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast, vaid rahvast

Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest.

Uus riigivõimu käsitlus