Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele.
Eestimaa liikluses on olukord paranemas, ent arenguruumi jätkub: meie teedel liikleb hinnanguliselt mitu korda rohkem joobes juhte kui Soomes.
Eestis sureb alkoholi tarbimisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed.
52% eestimaalastest teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Joomise pärast muretsevad kõige rohkem alkoholitarvitajate lähedased. Nende teadjate hulgas on oluliselt rohkem naisi ja madalapalgalisi.
Tavaliselt alustatakse, sest on perega, rahalised või muud moodi probleemid mille eest üritatakse pageda.
Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades.
Eestis oli näiteks 2008. aastal üle 90 000 kehtiva kriminaalkaristusega isiku. Arvestatav osa neist oli oma kuriteo või kuriteod toime pannud alkoholijoobes.
Alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja alkoholist tingitud kahjude vähendamiseks suunatud tegevused ning ravi- ning nõustamisteenuste osutamine on aastatel 2014-2020 kavas läbi viia Euroopa Sotsiaalfondi programmi raames.
Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurimat majanduslikku koormust põhjustav terviserisk, mis ületab suitsetamise koormuse kaks korda.
Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist.Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga.