Eritamine

Koor

Säsi

Neerupüramiidid

NEFRONID e neeru funktsionaalsed üksused!

Glomerulus + Bowmani kapsel

Proksimaalne vääntoruke

Henle ling

Distaalne vääntoruke

Neerude asend

Retroperitoneaalruumis nabast kõrgemal

Nooremal lapsel on neerude ülemine poolus kõrgemal ja alumine poolus madalamal

Vastsündinul võivad neerud olla palpeeritavad (sügaval palpatsioonil)

Alla 2-aastasel lapsel võimalik palpeerida neerude alumist osa (neer ulatub 4. lumbaallülini)

Neerude suurus

Vastsündinu neer: 11-12 g, kõrgus u 6 cm

15-aastaselt 110-120 g (täiskasvanul u 300 g ja kõrgus u 12 cm)

Neerude areng

Algab 1. rasedusnädalal looteeas

Looteeas on neerusagarad (neerupüramiid + vastav koor) iseseisvad

Areng ei lõppe veel 1. eluaasta lõpuks

2 intensiivset arenguperioodi:

Esimesel elupoolaastal

Neerude mass kahekordistub ja kaob sagaraline ehitus

Puberteedieas

Neerud saavutavad lõpliku suuruse

Neerude funktsioon

9. rasedusnädalal juba väike kogus uriini

Jääkained erituvad platsentaarse vereringe kaudu

Nefronite arv kasvab kogu looteperioodi jooksul ning sündides u 1-1,2 miljonit

Nefronite funktsionaalne küpsemine esimese 10 eluaasta jooksul

Pärast sündi muutub uriin kontsentreeritumaks kui lootel, kuid võrreldes väikelapsega soolade ja kusiainete sisaldus väiksem

Neerude lahjendus- ja kontsentratsioonivõime veel väike (eriti enneaegsetel)

Glomerulaarfiltratsioon ja resorptsioon on sünnihetkel madal. Täiskasvanu tase saavutatakse 1.-2. eluaasta vahel (osaliselt 3. eluaastal)

Vastsündinud ei suuda eritada sellist vee koormust/kogust kui täiskasvanud

Vastsündinu peab urineerima esimese 24 tunni jooksul

5-6 ml, happeline, väikese erikaaluga

Alates 2. elupäevast uriini hulk 2-4 ml/kg/t

Uriinieritus alla 1 ml/kg/t = oliguuria

Poistel jälgida uriinijoa tugevust (normaalne on suhteliselt tugev juga ja 30-50 cm kaarega)

1. Neerukarikad

2. Neeruvaagen

Alla 3 aastase lapse neeruvaagnad on laiad

3. 2 kusejuha

Alla 3 aastase lapse kusejuhade seintes vähem elastseid- ja lihaskiude. Füsioloogiliselt hüpotoonilised

Vastsündinu kusejuha pikkus 6-7 cm (täiskasvanul 25-30 cm)

Vasak kusejuha pikem (vasak neer asub pisut kõrgemal)

Imikueas esineb kusejuha ülemise ja keskmise kolmandiku piiril füsioloogiline kitsus

Noorematel lastel kusejuha looklevam (soodustab urostaasi)

4. Põis

Imiku põis asetseb kõrgemal

Vanematel lastel laskub põis väikesesse vaagnasse

Põie limaskest on sünni momendiks hästi arenenud. Lihaskest on halvemini arenenud

Põie lihaskest on sünni momendiks halvemini arenenud

Longitudinaalne kiht

Tsirkulaarne kiht

Areneb hiljem ja seetõttu onvaraealiste põis pirnikujuline, hiljem ümardub

Põie kasv toimub lihaskiudude pikenemise ja paksenemise teel

Kuni koolieani on poiste põiemaht suurem kui tüdrukutel

Mida noorem laps seda õrnem põie limaskest

Põie maksimaalne maht:

Vastsündinul 50-80 ml

5-aastasel 200-500 ml

15-aastasel 1000-1250 ml

Täiskasvanul 1000 ml

5. Kusiti

Mida noorem laps seda õrnem kusiti limaskest

Vastsündinud tüdruku kusiti 2,2 cm

15-aastasel tüdrukul 2,9 cm

Vastsündinud poisi kusiti 6 cm

15-aastasel poisil 11-15 cm

URINEERIMINE

Uriini ööpäevane kogus

Vastsündinu 50-300 ml/24 t

Imik 350-550 ml/24 t

Laps 500-1000 ml/24 t

Nooruk 700-1400 ml/24 t

Täiskasvanud M 800-1800 ml/24 t

Täiskasvanud N 600-1600 ml/24 t

Urineerimise sagedus

Vastsündinu 15-20 x/päevas

1-aastane 15 x/päevas

5-aastane 10 x/päevas

15-aastane 6 x/päevas

Põie kontroll

Imikud urineerivad spontaanselt

1-2-aastaselt tekib täispõie tunne - soovitav alustada potirežiimi kujundamist

2-4-aastaselt tunnetatakse urineerimistungi- soovitav alustada potitreeninguga

4-5-aastased tekitavad tahtliku urineeerimise

6-7-aastased saab urineerimist tagasi hoida

Põis saavutab täisküpsuse

Voodimärgamine on normaalne tüdrukutel kuni 4. eluaastani ja poistel kuni 5. eluaastani