Hüdrosfäär
Nakuru järv on kõige külastatavam flamingoobjekt, sellist lindude kobarat ei näe sa kuskil mujal planeedil
informatsioon
Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%
Põllumajandus
Tööstus
Igapäevases elus
Magedat vett leidub 68,7% jääkilbid ja liustikud
30,1% Põhjavesi
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.
maailmameri on oluline, sest maailmamerel on oluline roll rannikualade kliima kujundamisel, moodustab suurema osa kogu maa veest, saab vett kasutada.
Pinnavormid
On rändrahnud
, pangad, mäestikud ja kõgrustikud
Maailmamere komponendid on veetemperatuur, soolsus, hoovused ja looded.
temperatuur
Maailmamere keskmine temperatuur 17,5 °С
soolsus
Maailmamere keskmine soolsus 35%
hoovused
triivhoovusteks, tihedushoovusteks, loodete hoovusteks ja äravooluhoovusteks
Hoovuste kasulikkus
1) mõjutab kliimat
2) muudab vee soolsust
3) kannab edasi setteid
4) transpordib planktonit
looded
Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Loodejõud mõjuvad ka maakoorele aga selle moonutused on võrreldes veemasside muutustega vähemärgatavad.
Kaspia meri, maailma suurim, väljavooluta soolaseveeline järv, asub madalas tektoonilises nõos 26,6 m allpool merepinda.
Surnumeri asub üle 400 meetri allpool merepinda ja on maailma kõige madalam koht.
Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv. Sealne vesi on ligi kümme korda soolasem kui näiteks Vahemeres ning mõistagi puudub seal igasugune fauna ja floora.
Kõige kõrgemal paiknev veekogu on Titicaca järv mis asub Andide mäestikus.
Titiacaca järv
Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge.