ISLAM JA KRISTLUS

Omaette kohta naistel ei olnud. Nad ei kuulunud ei rüütlite, vaimulike ega talupoegade hulka

Meestega võrreldes ei olnud naiste õigused üldse võrdsed.

Naise positsiooni määratlesid tema sugu, suhe perekonnaga ning ühiskondlik staatus

Abiellumisel anti pruudile küll kaasavara, aga ta jäeti hiljem ilma perekonna ülejäänud pärandusest.

Naise peamiseks ülesandeks oli laste sünnitamine ja nende kasvatamine. Enne 40-aastaseks saamist oli naine olnud enamasti umbes pool abieluajast rase.

Naiste olukorda raskendasid nende kohta käibivad moraalsed ettekujutused. Levinud arusaama kohaselt oli eeskätt naine pärispatus ning teda pidi valitsema mees.

Kõik inimesed olid usklikud.

Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust.

Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises.

Kristlus oli peamiselt linnareligioon

Maaelanikke puudutas ristiusk esialgu vähem. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks.

5-6. sajandil olid Euroopas väga levinud ka mitmesugused teised katoliiklikud usuvoolud, nagu näiteks arianism ja manihheism

Aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim

Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst

Paavstid pidasid ennast esimese Rooa piiskopi Püha Peetruse järglaseks

Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.

Kloostrites elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad.

Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni

Massiline rajamine algas 5.-6.sajandil.

Kloostrid ei olnud mitte ainult usu-, vaid ka tähtsad hairuds- ja kultuurikeskused

Seal säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega

Sündis tänu paavsti ja frankide valitseja Pippin Lühikese liidule.

756.aastal sündis

Enamasti rajati kloostreid maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni.

Olulist rooli mängisid kloostrid uute põlluharimisviiside- ja tehnikate edendamisel.

Kõige mõjuvam reegel oli Püha Benedictuse reegel

Kirikureform

Olulisem kirikureform toimus 11.-12. sajandi vahetusel

Algatajaks oli paavst Gregorius VI

Tema eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatustilmalikest valitsejatest

Reformijate eesmärgiks oli ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine

Reformi mõjul asutati 12.sajandil uusi mungaordusid

Kerjusmungaordud

Esimesena loodi 13.sajandi alguses frantsiskaaniordu, mis sai alguse Põhja-Itaalia Assisi linna kaupmehe poja Franciscuse ümber kogunenud vendadest

Kirikureformi poolt juurustatud uued ideed ja kombed avaldasid mõju ka ilmikute usuelule.

Keskmeks oli jumalateenistused, ent selle kõrval hakati üha enam tähtsustama ka isiklikku usulist pühendumist.

Kõrgkeskajal tekkis ka mitmeid uskuliikumisi, mis olid katoliku kiriku suhtes kriitilised.

Eriti ulatuslikuks muutusid 12.-13. sajandi vahetusel

Võitlus ketserlusega aitas lõplikult välja kujundada katoliiklikud usunormid

Kõige tuntum 12.-13. sajandil sündinud ketserlik liikumine.

Katarite arvates on hea ja kuri jumal võrdse tugevusega

Kogu maine ilm on kurja jumala looming

Lõi uue kirikuorganisatsiooni koos oma vaimulike ja rituaalidega

Levis esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur.

Arvestatav osa islami kirjandusest on religioosse sisuga ja kujutab endast trakeete ning kommentaare koraanile.

Oli kaua aega antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale.