Hellenismiajastu

Mai multe ca aceasta

Islami kujunemine ja levik, Araabiamaade kultuur.

după Urmet Ader

Nõukogude aja kultuur, elu-olu ja mentaliteet

după Andre Tammsalu

Andrus Kivirähk

după Mei Lin Chen

Kultuur 20saj. esimesel poolel

după Sten Siro

HELLENISMAJASTU

Kultuur hellenistlikes riikides

Ka Ateena ei kaotanud oma tähtsust, püsides hellenistliku maailma tähtsaima filosoofiakeskusena.

Teise olulisema kultuuri keskusena kerkis esile Pergamon.

Aleksandriasse rajati 3. sajandil eKr Muusade tempel, Museion, millest sai oluline valitsejate hoole all tegutsev kultuuri- ja teaduskeskus.

Kõige enam pöörasid kultuurile tähelepanu Egiptuse kuningad.

Nad rajasid uhkeid ehitisi ning kutsusid oma õukonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast.

Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suurmeelsust.

Hellenistlikud suurriigid ja linnad

Pergamon

Antiookia

Aleksandria

Makedoonia

Seleukiidide riik

Egiptus

Kirjandus

Hellenistlikku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat sageli Aleksandria luule nime all.

Eelistati teatris komöödiaid.

Hellenismi perioodil oli endiselt populaarne teater

Aleksander Suure Vallutusretk ja selle tagajärjed

334. a eKr Aleksandri vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni on Hellenismiperiood.

Teadus

Kreeka teaduse süvenev spetsialiseerumine tõi kaasa silma paistvaid saavutusi.

Matemaatik Eukleides võttis oma mitmeköitelises teoses "Elemendid" kokku seniseid matemaatika-alased saavutused ning sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänini.

Hellenismiperioodi astronoomid olid veendunud et Maa on kerakujuline. Arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt.

Üks astronoomidest esitas koguni heliotsenrilise maailmapildi teooria, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Enamik astronoome oli siiski seisukohal et universumi keskpunkt on Maa.

Filosoofia

Muutunud ühiskond muutis ka inimeste mõttemaailma.

Klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused voorustest kaotasid tähtsuse.

4. sajandi lõpus eKr kujunes sellest tulenevalt kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja Soitsistlik koolkond.

Epikuros ja tema järgijad väitsid et inimese hing lakkab eksisteerimast, inimest ei oota pärast surma midagi ja surma pole mõttet karta.

Stoitsistlik koolkond aga väitis, et maailmas on kõik õiglase jumaliku korra järgi ette määratud.Saatusele vastu hakkata on ühtviisi nii rumal kui ka halb.

Religioon

Religioon nagu paljud teisedki valdkonnad minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu.

Suured ülelinnalised usupidustused olid küll endiselt populaarsed, kuid nende kõrval suurenes jumalaga lähemat isikulikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus.

Hellenismi maailma kõige armastatumaks jumaluseks sai Egiptuse Isis.

Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.