Magamine

Mai multe ca aceasta

FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA MÄNGIMINE

după Maria Zell

Magamine ja Suremine

după Mac Karp

Kass

după Kristin Nahku

Magamine

după Karitta Turunin

Magamine

Taastab aju

Uni tagab oluliste seoste(info) säilitamise. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".

Unepuudus võib olla laste füüsiliste ja käitumisprobleemide põhjustajaks

Unepuuduse korral tekivad erinevad unehäired, psüühikahäired nagu nt: depressioon, ärevushäired ja isiksusehäired. Võivad tekkida ka kehalised haigused: ebameeldivad aistingud-valu, õhupuudus.

Une ajal taastatakse keharakud, toimub reservide loomine aktiivseks tegevuseks

Parandab tähelepanuvõimet, suutlikkust ning üldist heaolu

Magamise ajal toimub talitluseks vajalike ainete süntees ja deponeerimine

Nt mediaatori süntees- keemiline aine, mille abil neuron vahetab neiste rakkudega informatsiooni.

Areneb võime õppida, meelde jätta, meenutada

Magamise ajal toodetakse kasvuhormooni

HGH (human growth hormone) ülesandeks on luude, lihaste ja kudede uuendamine. Magades töötab see hormoon üle terve keha. Kui keha on noor, aitab se hormoon kaasa kasvamisele

Mõjutab ainevahetust ja immuunsüsteemi

Une ajal kulgevad protsessid, mis on vajalikud tasakaalu säilitamiseks organismis. Magamise ajal ainevahetus aeglustub, sest keha pole aktiivne ja ei kuluta energiat.

Mõjutab närvisüsteemi arengut

Selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine, peab närvisüsteem saama puhata ja taastuda.

Unevajadus:

Kooliealised(6.-13e.eluaasta): 9-11 tundi

Koolieelikud(3.-5.eluaasta): 10-13 tundi

Väikelapsed(1.-2.eluaasta): 11-14 tundi

Imikud(4.-11.elukuu): 12-15 tundi

Vastsündinud(0.-3.elukuu): 17-17 tundi