Parasvöötme okasmetsad

Mai multe ca aceasta

ÜKO

după Rene Riim

Tundra ja Metsatundra

după sandra rumask

Parasvöötme sega -ja lehtmets

după Marten Karu

Parasvöötme okasmetsad

după Erik Puusepp

Parasvöötme okasmetsad

Mullastik

Leetmuld

Aeglase lagunemise tõttu on mulla ülaosa toitainevaesem.

Soome

3. Maailmas on hästi tuntud Soome puitarhitektuur.

2. Metsades kasvavad valdavalt kuused, männid ja kased.

1. Soome territooriumist on kaetud 2/3 metsadega.

Okasmetsade taimestik

Tsuuga kuulub männiliste sugukonda. Puud kasvavad 10-60m kõrguseks. Koor on hall või pruun, soomuseline ja tavaliselt sügavate pragudega. Okkad on lamedad ja tömbi otsaga ning veidi nurgelised.

Kohastumused: Okaspuud on higihaljad ja neil on pinnalähedased juured. Okaspuud kaitsevad alusmetsa taimi temperatuurikõikumise, tugeva kiirguse ja tuulte eest.

Puhmastaimed: mustikad, pohlad, sinikad jt

Levinumad puud on kuused, männid, nulud, lehised ja ebatsuugad.

Kliima

Mandriline kliima

Sademed: 300-1000mm aastas

Temperatuur: talvel alla -20°C ja suvel üle 20°C.

Pikk ja külm talv, suvi lühike

Okasmetsade asend

Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas

Okasmetsade loomastik ja linnustik

Linnustik

Metsis on Euroopa suurim kanaline. Isased on peamiselt musta sulestikuga ning suure sabaga. Emane aga pruunikam ning poole väiksem kui isane.

Kohastumused: toituvad seemnetest, pungadest ja võrsetest ja putukatest, talvel kogutakse talvevarusid.

Metsised, käbilinnud, mänsakud ja vindid

Loomastik

Ahm ehk kaljukass on kärplaste sugukonda kuuluv kiskja. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga. Nende tüvepikkus on 70–105 cm, saba on 18–23 cm pikk. Põhiliselt on nende värvus tumepruun.

Kohastumused: karusnahkne kasukas, talveuni ja jahivad karjana saaki

Karud, ilvesed, hundid ja ahmid

Inimtegevus, asustus

Inimesed tegelevad seal peamiselt kalanduse, küttimise ja metsandusega.

On võimalus tegeleda põlluharimisega kuid pole lühikese suve ja väheviljaka mulla tõttu eriti tulus.

Asulad on peamiselt jõgede ääres ja rannikualadel.