Rahvatervis - sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust
Tervisedendus - protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon
Tervise mõiste on üks olulisemaid inimõigusi ning
Ottawa Hartas rõhutakse tervise tagamiseks kindlaid tingimusi
sh. rahu, piisavat sissetulekut ja eluaset
Dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.
viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise
tagamisel rahvastiku tasandil
Ümberorienteerida terviseteenistused:
reorientatsioon preventiivsetele teenustele
Arendada isiklikke
oskusi ja teadmisi
Suurendada kogukonna
osa tervise tagamisel
Luua tervistsoodustav
elukeskkond
Kujundada sellist poliitikat,
mis toetaks tervist.
Vahendid Rahvatervise seaduse järgi
Tervist soodustava
elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja
käitumisriski vähendamine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja
tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasvatus ja terviseõpetus
haridusprogrammide osana
Kontseptsioonid
Akadeemiline
psühholoogia ja sotsioloogia
Indiviidi nähakse kui sotsiaalsete, psühholoogiliste ja biloogiliste aspektide omavahelise mõju tulemust
Meditsiinis
haiguse puudumine, jättes kõrvale inimese heaolu
heaolu arvestades oleks ka ratastoolis inimene terve, kui ta on õnnelik ja saab oma eluga hakkama
Statistiliselt
Tervist määratakse ainult biomeditsiiniliste näitajate alusel
Inimene on haige, kui näitajates on kõrvalekalle
Haigus
olukord, mis põhjustab kahju või valu
Patogenees
teadmine, annab ettekujutuse,
kuidas haigus tekib ja areneb
haiguse areng
ebamugavus- või raskustunne
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
meditsiini jagunemine
terviseteadused
terviseedendus
ennetus
Siin on probleemiks rahvastiku tervise hindamine k.a. need, kes ise tervishoiust abi ei otsi
kliiniline meditsiin
taastus
ravi
Siia kuuluvad indiviidid, kes pöörduvad is tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Kolmandad ennetusstrateegiad
eesmärgis töövõimetuse vältimine
ning teovõime taastamine
Teisesed ennetusstrateegiad
eesmärgiks haiguse varajane avastamine
ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervis
ning haiguste vältimine
Trevisemõjurite mudelid
Barclay ja Fleming
sotsiaalsed
rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
majanduslikud
töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
personaalsed
eneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis, mis kujuneb omakorda sotsiaalsetest normidest ühiskonnas
Tarlov
sotsiaalsed mõjurid
25-60%
terviskäitumine
otseselt sotsiaalsete mõjurite tulemus
tervishoid ehk meditsiiniabi
17%
geenid ja bioloogia
kuni 5%
Ryan ja Travis
jäämäe mudel
Tervist mõjutavad indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, riigi poliitiline süsteem, majandus, keskkond, psühhosotsiaalsed tegurid
Näitab, et kui keskenduda ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, siis see ei ole efektiivne ning ei anna oodatavaid tulemusi
Dahlgren ja Whitehead
Inimese tervis oleneb sellest, millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Kuna poliitilised otsused mõjutavad kõige rohkem ühiskonda, siis need on kõige tõhusamad viisid tervise edendamiseks
Tervist mõjutavad tegurid ehk
tervise determinandid
TMI sõnul: tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
bioloogilised
sugu, pärilikkus, kaal
keskkondlikud
füüsiline, bioloogiline, keemiline
käitumuslikud
toitumine, tubaka ja alkoholi tarbimine
sotsiaalmajanduslikud
haridus, töö, sissetulek, etnilisus
poliitilised ja kultuurilised
poliitilised otsused, demokraatia
WHO sõnul: personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervist nii indiviidil kui ka rahvastikus
tervishoid
10%
eluviis
40-50%
elukeskkond
20%
pärilikud eeldused
20-30%
Salutogenees
Tervis põhineb organismi ressursidel
suurenemisel positiivne mõju
Vähenemisel negatiivne mõju
