RAHVATERVIS - valdkond, mis hõlmab rahvastiku tervist parandavaid, ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga ja parandada nende elukvaliteeti.
TERVISEMÕJURITE MUDELID
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, eluviis
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Selle mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse. Tarlov`i arvates on rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest, nende osakaal võib olenevalt erinevatest sotsiaalsetest klassidest kõikuda 25% kuni 60% vahel. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%) ja tervishoiu osakaal inimeste eluea pikendamisel maksimaalselt 17%
sotsiaalsed mõjurid
terviskäitumine
tervishoid ehk meditsiiniabi
geenid ja bioloogia
Ryan ja Travis`e mudel („jäämäe mudel“)
Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata. Mida sügavamal vee all aga tervisemõjurid asuvad, seda raskem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega
kultuurilised tegurid
uskumused
oskused
ressursid
kultuur
võimalused
geneetilised/demograafilised
sotsiaalsed/majanduslikud
riskitegurid
Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda me saame mõõta ja hinnata
Dahlgren ja Whitehead’i mudel
Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid
RAHVATERVIS MEDITSIINIS
Meditsiin jaguneb kaheks valdkonnaks
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin, on uurimisobjektiks rahvastikurühm, probleemiks on rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel)
terviseteadused
tervisedendus
ennetus
kliiniline meditsiin - on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele, siia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile
taastus
ravi
Eestis määratletud riigi tasandil rahvatervise alased tegevused
Rahvatervisepoliitika arendamine
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
kolmandad ennetusstrateegiad
eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
teisesed ennetusstrateegiad
eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
TERVISEDENDUS - on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist
TAI andmetel, milliste teemadega Eestis tegeletakse
Vähi ennetamine ja varajane avastamine
Tuberkuloositõrje
Tubakatarvitamise vähendamine
Toitumine
Tervise edendamine töökohtadel
Narkomaania ennetamine
Tervishoiu edendamine tervishoiuasutustes
Tervise edendamine paikkonnas
Laste ja noorte tervise edendamine
HIV-i ennetamine
Alkoholi liigtarvitamise ennetamine
Tervisedenduse vahendid
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Ottawa Harta tervisedenduse deklaratsioon (1986).
Rõhutatakse tervise tagamiseks vajalikke kindlaid eeltingimusi, sealhulgas rahu, piisavat sissetulekut, toitu ja eluaset, stabiilset ökosüsteemi ning vahendite säästlikku kasutamist
5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele
4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi
3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
2. Luua tervistsoodustav elukeskkond
1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus
TERVISE DETERMINANDID
TAI def. - tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
bioloogilised
vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal
keskkondlikud
füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne
käitumuslikud
toitumine, kehaline aktiivsus, seksuaalkäitumine
sotsiaalmajanduslikud
haridus, töö, sissetulek
poliitilised ja kultuurilised
poliitilised otsused, demokraatia kultuur
WHO def. - tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
eluviis - 50%
toitumine, aktiivsus, töökeskond, harjumused
elukeskkond - 20%
toit, tehislik, looduslik, sotsiaalmajanduslik
tervishoid 10%
ennetus, ravi, terviseedendus
geenid - 20-30%
vananemine, närvissüsteem, kehaehitus
SALUTOGENEES - protsess, mis otsib ja uurib tervise mõjureid ning kujunemist
koherentsusetunnetus - on kombinatsioon inimeste võimelisusest mõista olukorda, milles nad on, leida tähendus oma tegevustele ja olla ka suutlik oma tegevusi ellu viima
Salutogeneetiliste protsesside uuringutes küsime, miks teatud inimene, rühm, kogukond ja/või ühiskond on terve; mis on need põhjused, mis mõjutavad tervise arengut
HAIGUS - olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu
PATOGENEES - haiguse areng/ õpetus haiguse arengust
TERVISE KONTSEPTSIOONID - tervis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist heaolutunnet, psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust
AKADEEMILINE - tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus
MEDITSIINILINE - tervis = haiguse puudumine, enamasti jäetakse kõrvale heaolu ja elukvaliteet
mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad
FUNKTSIONAALNE - organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli
"normaalse funktsioneerimise" määratlemisel loevad väärtushinnangud, seega sõltub erinevatest ühiskonna väärtushinnangutest
STATISTILINE - tervist määratletakse ainult erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel
nt vereanalüüsid jne, kui esineb normist kõrvalekalle,
siis inimene on statistilises mõttes haige
TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine