Tundrad

Mai multe ca aceasta

PARASVÖÖTME SEGA-JA LEHTMETS

după Beatrice Tannenberg

Huroni järv

după Taavi Tobreluts

Parasvöötme okasmetsad

după Михаил Коломысов

Parasvöötme sega -ja lehtmets

după Marten Karu

Tundrad

Peamised tegevusalad tundras

Jaht

Kalapüük

Põhjapõdra kasvatus

Tundras elab vähe liike,kuid need on seal väga arvukad

Taimed peavad taluma karmi kliimat. Sellistes oludes on edukad mõned taimeliigid nagu näiteks samblikud, samblad, rohttaimed jne. Taimed on kohastunud eluks tundras, nad kasvavad maadligi tihedate padjandite ja puhmikutena, et hoida soojust ja selle abil talv üle elada. Tundra taimedel on lühike kasvuperiood mis kestab umbes 2 kuud. Enamik taimi paljunevad vegetatiivselt sest putuktolmeldajaid on vähe ning külma tõttu võib ebaõnnestuda seemnetega levimine. Lisaks sellele elab tundras palju loomi kes on sammuti kohastunud tundra kliimaga ning kes saavad seal hakkama. Loomad on tiheda karvkattega. loomaliigid tundras on: linnud, närilised, sõralised jne.

Tundravöönd on hõredalt asustatud

Tundras elavad mitmed põlisrahvad.Laplaste ehk saamide asuala Skandinaavia põhjaosas jääb nelja riigi - Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa territooriumile. Neneetsid elavad alal, mis ulatuv Valgest merest Taimõri poolsaareni, tšutskid Kirde-Siberis, inuitid aga Kanada põhjaosas.

Mis on tundra?

Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1. arktiline tundra – põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni, Gröönimaa edelarannikul, Islandil, Euraasias Skandinaavia poolsaarelt Kamtšatka poolsaareni, Novaja Zemlja lõunasaarel ja mujal. 2. antarktiline tundra – lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel (sh Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared, Kerguelen jt). 3. mägitundra ehk alpiinne tundra – kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe).

Tundras valitseb lähispolaarne kliima

Sademeid on vähe, aastas 150-250mm

Talv on pikk ja külm ning suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Keskmine temperatuur püsib -28C ringis, mõnikord langeb isegi -50C-ni. Puhuvad tugevad põhja- ja kirdetuuled.