Vaimuelu Rootsi ajal
Kujutatav kunst ja arhitektuur
bastionid
kõrgemal astangul oli võimalik tuld anda mitmes suunas
sees paiknesid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale
viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused
kaitseehitised
barokk
kõrgemad ehitised said uhked baroksed tornikiivrid
rõngasristid
võeti kasutusele jõukamate eestlaste haudadel
päikesevalguse sümbol
Christian Ackermann
üks tema töödest
andekaim puunikerdaja
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool
Akadeemiline Gümnaasium Tartus (1630)
1699 kolis ülikool Pärnu
1710 lõpetas ülikool töö Vene vägede ees kapituleerumise tõttu
Johannes Freyer Tallinnast
eestlasest õppima asuja 1642
hulgaliselt saksasli, rootslasi, soomlasi
semestrieksamite hästi sooritamisel võis õpilane saada stipendiumi
loengud ja dispuudid
õpiaeg 9 aastat
4 teaduskonda
Tartu Ülikooli avamine (15. oktoober 1632)
gümnaasiumi muutmine ülikooliks
Johan Skytte
etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel
Eestikeelne kirjasõna
Eesti ajakirjanduse algus
1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung"
lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament (1686)
Adrian Virginius
Andreas Virginius
Johan Hornung
avaldas ladinakeelse eetsi keele grammatika (1693)
piiblikonverentsid
esimesed keelekonverentsid
Heinrich Stahl
koostas esimese eesti keelse grammatika (1637)
piibli tõlkimine rahvuskeelde
Võitlus Väärusuga
nõiaprotsessid
häbiposti külge sidumine ja peksmine
mõõgaga surmamine
põletamine tuleriidal
"veeproov"
1626. aastal avaldati "nõidade välimääraja"
ohvriteks langesid tihtipeale aktiivsemad ja andekamad inimesed
Pühajõe mäss
Pühajõe vastuhaku mälestuskivi Varese külas Harjumäel
ohverdamispaikade hävitamine
Rahvahariduse edendamine
koduõpetus
koolide ehitamine levis kiiresti
Piiskopimõisa seminar
õpiaeg 2 aastat
laulmine
rehkendamine
kirjutamine
lugemine
koolmeistrite väljaõpetamine
Bengt Gottfried Forselius
talupoegade tasuta õpetamine
lugema õpetamine
Luteri kirik Eestis
Eestis muutus Luteri usk Rootsi ajal valitsevaks
Vöörmündrid
Kiriku eestseisjad
Talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks
Paranes pastorite haridustase
Rootsi võimu kehtestamine
Takistati ülikoolidesse õppima asumist
Uutele usuvooludele vastuseisimine (eriti pietismi levikule)
Kiriku "rootsistumine"
Kolmekümneaastane sõda Euroopas
Johann Fischer
Kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut
Andis välja rahvakirjandust
Edendas kooliharidust
Kutsutsi Liivima apostliks
Liivima nimekaim kindralsuperintender
1675-1699
Konsistooriumi loomine
Joachim Jhering
Luteri kiriku kindlale alusele saamine Eestimaal
Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis
Ametiaeg: 1638-1657
Talurahvas läks taas üle muinasusulistele kommetele
Pastorite haridus ja kõlblus andis soovida
Armulaual käijaid vähe
Ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest loobumine
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse
Enamik kogudusi jäid õpetajateta
Liivi sõja tõttu olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud
Talupojakultuur
torupill
riietus
saartel
meeste põlvpüksid
plisseeritud seelik
Põhja-Eestis
meeste murumüts
naiste pottmüts
pikitriibuline seelik
rehielamu
valgust andis enamasti ahjusuu ja süüdatud peerg
tubaka levik
kõrtside rajamine
kalja, mõdu, omavalmistatud õlu ja viina pruukimine
söömalaud oli kõige rikkam pulmade ja jõulude ajal
eestlaste peatoiduks rukkileib kalaga
herned ja oad olid hinnatavad
jahust, tangudest pudrud
kasutati läätsi
igapäevane leib tehti aganatega segatud teradest, mis jahvatatud käsikivil või veskis
