45. PERESTROIKA

Больше похоже на это

PERESTROIKA

от Jaana Meier

Sample Mind Map

от Jaana Tents

Puudel

от Gerlin Vainokivi

Usa Idaosariigid Annabell MJ22

от Annabell Mikko

45. PERESTROIKA

Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus

1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.

23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi.

BALTI KETT

1988.a novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukodu, et kehtivad NSV seadused Eestis akkes peale nende NSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks.

Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada.

Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajudise liikumine.

1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all.

1988. aasta kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda Baltimaades.

1986-1987 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987.a teiseks pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks.

Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad.

Muudatuste algus NSV Liidus

Gorbatšovi üllatuseks selgus, et paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.

1988. juunis toimunud konverentsil Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse- Rahvasaadikute Kongressi.

1986. aprill- toimus suur katastroof Ttšernoboli aatomielektrijaamas.

Glasnost- avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõneleda.

Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatšov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogude võtteid, nagu nt aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine.

1985. aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatšov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist.

Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil.

Suhete reguleerimine Läänega

Gorbatšov muutus Läänes populaarseks, kodumaal tema maine aga langes.

1988.a külastas president Reagan Moskvat, kis teda hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu.

1988.a suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid.

NSV Liit lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise.

Gorbatšov nõustus 1987. aasta detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta.

Üks tuumarelv likvideeriti täielikult.

Peale Gorbatšovi ametisse astumist peatati tuumarelvakatsetused.

Järgneva kolme aasta suured muudatused: desarmeerimine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse.

Gorbatšovi poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikide, eeskätt USA-ga.

Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa

Gorbatšovi õnnetuseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel.

Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades.

Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine

Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema.

1985. a. märtsis kinnitas NKLP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi.