Inimese elundkonnad

Больше похоже на это

Füüsiline aktiivsus ja mängimine

от Maritana Meitsar

närvisüsteemi ehitus ning talitlus

от Steffi Salu

NERBIO SISTEMA

от Aner Gallo

Lapse anatoomilised, füsioloogilised füsioloogiliste iseärasused ja nende seosed igapäevatoimingute sooritamisega - füüsiline aktiivsus ja mängimine

от Maire Jürgel

Inimese elundkonnad

Check the link from this topic to learn more about global warming effects, then think about 7 ideas for preventing global warming.

Tugi- ja liikumiselundkond

Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.

Tugi- ja liikumiselundkonna ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Ta koosneb luustikust ja lihastest.

Erituselundkond

Kusejuhad

Neerud

Neerukoor

Neerusäsi

Kusetorud

Kusejuha

Neerud on inimese peamine eritusorgan. Nad kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.

Kopsudes toimub gaasivahetus. Nende kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas.

Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.

Soolestik

Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.

Kusiti

Uriiin ehk kusi tekkimine

Esmane uriin

Glükoosi, vitamiinide ja enamuse vee ning soolade verre tagsi imendumine

Neeruvaagen

Kusejuha

Kusepõis

Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.

Hingamiselundkond

Kõri

Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.

Ninaõõs

On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.

Hingetoru

Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.

Rakuhingamine

Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi

Gaasivahetus

Kopsud

Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme.

Alveoodid

Alveoolides, mida ümbritseb tihe kappilaaride võrgustik, toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri.

Seedeelundkond

Magu

Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada.

Sapipõis

Sapipõide koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Peensool

Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi.

Suuõõs

Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.

Kõhunäärme ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga.

Maks

Maks on inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde.

Neel

Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed.

Süljenäärmed

Süljenäärmete ülesanne on sülje tootmine.

Söögitoru

Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.

Jämesool

Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.

Vereringe

Veri

Valged Verelibled

Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.

Punased verelibled

Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.

Vereplasma

Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik

Vereliistakud

Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.

Veresooned

Kapillaarid

Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.

Veenid

Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.

Arterid

Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.

Süda

Organismi Eripära

Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.

Hõlmased klapid

Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.

Parem pool

Kopsuvereringe

Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse.

Vasak pool

Kehavereinge

Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta.

Poolkuuklapid

Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..

Vatsakesed

Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.

Kojad

Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.

Suguelundkond

Naise Suguelundkond

Ovulatsioon

Munajuhad

Munasarjast emakani viiv juha

Munasarjad

Valmivad munarakud

Hakkavad perioodiliselt küpsema

Nimetatakse: Mentsuatsioonitsükkel

Toodavad naissuguhormoone

Emakas

Loode areneb

Tupp

Mehe Suguelundkond

Välimised

Munandikott

Munandid

Moodustavad meessuguhormoonid

Valmistavad

Sperm

Suguti

Koosneb

Peenisepea

Peenisekeha

Kuju ja suurus võivad erineda.

Sisemised

Munandimanused

Seemnepõiekesed

Seemnejuha

Eesnääre

Munandid

Katteelundkond

Pärisnahk

Paiknevad

Karvanääpsud

Higinääre

Rasunääre

Nahaaluskude

Kõige alumine osa

Rasvkude

Marrasknahk

Sarvkiht

Sõmerkiht

Elusad rakud mis tavaliselt liiguvad üleskpoole

Kasvukiht

Kaitseb alumist osa kulumise eest

Kõige ülemine osa

Melaniinid

Kaitseb organismi liigse päikse kiirguse eest

D- vitamiin

Et ei tekiks nahavähki

Enneaegset vananenud nahk

Keha temperatuuri säilitamine

Mingil määral eritab vett ja jääkaineid

Elavad bakterid

Halvad

Vähem

Head

Rohkem

Kaitseb ja katab

Meeleelundkond

Nahk

Kompimiselund

Keel

Keelenäsad

Tunderakud

Maitmiselund

Kõrv

Keskkõrv

Kuulmeluukesed

Võimendavad helivõnkeid.

Väliskõrv

Trummikile

Väline kuulmekäik

Kõrvalest

Sisekõrv

Poolringkanalid

Annavad tasakaalutunnetuse

Tigu

Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.

Kuulmis ja tasakaaluelund

Heli

Tasakaal

Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas

Nina

Haistmiselund

Haistmiskarvakesed

Haisterakud

Silm

Silmalihased

Silmamuna

Klaaskeha

Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.

Pupill

Selle kaudu pääsevad valguskiired silma sisse.

Sarvkest

Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired.

Silmalääts

Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired.

Võrkkest

Suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.

Nägemiselund

Närvisüsteem

Info liigub

Keskkond

Seljaalju

Info töötlemine

Otsuse vastu võtmine

Refleksid

Omandatud

Kaasasündinud

Ülesanded

Juhib ja kooskõlastab kõigi elundite talitust

Võtab vastu ja töötleb talle saabununud infot

Jaguneb

Piirdenärvisüsteem

Vahetab infot KNS ja organismi ülejäänud osade vahel

Jaguneb

Vegetatiivne närvisüsteem

Tahtele allumatud liigutused

Kehaline närvisüsteem

Tahtele alluvad liigutused

Väljaspool pea ja seljaaju koosnevad närvid

Kesknärvisüsteem (KNS)

Juhib kogu organismi talitust

Koosneb

Seljaaju

Peaaju

Suuraju

Väikeaju

Ajutüvi

Keskaju

Vaheaju

Piklikaju

Immuunsüsteem

Luuüdi

Põrn

Asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.

Lümf

On värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid

Harkelund

Asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.

Õgirakud

Nende ülesanne on hävitada haigustekitaja.

Lümfisõlmed

Filtreerivad ja puhastavad läbivoolavat lümfi ning hävitavadhaigustekitajaid.

Lümfotosüüdid

Allergia

Allergiat tekitav tegur, näiteks õietolm, pähklid.

Vaktsineerimine

On surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi

Immuunsus

omandatud

kaasa sündunud

Haigustekitajatest vabanemine

Sisenõrenäärmed

Type in your idea for preventing global warming.

Endokriinsüsteem

Type in an argument for this idea.

Peamised ülesanded

Reguleerida organismi kasvu ja arengut

Tegeleda instinktide väljakujunemisega

Reguleerida ainevahetusprotsesse

Reguleerida sugulist arengut ja käitumuist

Kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil

Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.

Toodavad hormoone

Steroidhormoonid

Sünteesitakse kolesteroolist ning transporditakse veres seotult valkudega

Üliaktiivsed

Toimivad läbi ensüümide

Spetsiifilise toimega

Lühiajalised

Valgulise ehitusega hormoonid

Sünteesitakse ribosoomides ning kasutatakse kohe

Humoraalne regulatsioon

Käbikeha

Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und, ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Neerupealsed

Toodavad adrenaliini, mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

Kilpnäärmed

Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.

Sugunäärmed

Toodavad suguhormoone, mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas.

Ajuripats

ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

Kõrvalkilpnäärmed

Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone, mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.

Kõhunääre

Toodab insuliini, mis reguleerib veresuhkru taset.

Additional info