av Kaija Rinken för 4 årar sedan
528
Mer av detta
Arula, T., Linn, E., Paal, K. (2005). Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu.
Roper, N., Logan, W.W., T, A.J. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar.
Organismis on eritamiseks eraldi süsteemid. Inimorganism toodab ja eritab uriini kuseelundite kaudu ja jämesool eritab rooja.
Vastsündinu kusejuha pikkus on 6-7cm (täiskasvanul 25-30cm).
Kuna vasak neer asub pisut kõrgemal, on vasak ureeter paremast pikem. Kusejuha ülemise ja keskmise kolmandiku piiril asub imikueas füsioloogiline kitsus. Noorematel lastel on ureeter looklevam, see soodustab urostaasi teket.
Vastsündinul moodustab kehamassist 4,4%, täiskasvanul 2,8%.
Maksarakud arenenevad välja täielikult 7.-8. eluaastaks.
Lihaskiht nõrgalt arenenud alguses.
Soolestiku limaskest on suurenenud läbilaskvusega, mistõttu satuvad soolest verre mikroobid ja laguproduktid. Esimese 24 tunni jooksul laseb soolesein läbi ka immuunglobiini, mis sisaldub ternespiimas.
Asetseb horisontaalselt, kuid pärast käima hakkamist omandab vertikaalse asendi.
Vanusega mao aktiivsus ja maomahla happesuse aste tõusevad. Mao lävise osas on alguses lihaskiht nõrgalt arenenud. Lukuti osa lihaskiht võib olla arenenud tugevamini, mis takistab toidu edasi liikumist kaksteistsõrmiksoolde.
Vastsündinud lehterjase kujuga, limaskest õrn ja rohkete veresoontega.
Söögitoru alumine sulgurlihas pole veel täielikult välja arenenud, millest tulenevalt esineb toidu tagasiheidet.
Söögitoru pikkus:
Suuõõs on vastsündinul üsna väike, kuid keel on suur. Mälumis- ja imemislihased hästi arenenud. Imemis- ja neelamisrefleks on kaasasündinud, kuid enneaegsel lapsel võivad need puududa.
Suuõõnes seguneb toit süljega ning algselt eritub sülge ainult keelealustest ja alalõuaalustest süljenäärmetest. Alates 4.-5. elukuust hakkab sülge rohkem erituma - esineb füsioloogiline süljevoolus - süljenäärmete sektretsiooni suurenemine (suureneb veelgi lisatoidu saamisega ja/või hammaste tulekuga); imik ei oska sülge alla neelata, mistõttu voolab see suust välja.
Puudub amülaas, mis kergendab seedeprotsessi.
Vastsündinu neer kaalub 11-12 grammi ja neeru kõrgus on u 6 cm. 15. eluaastal neeru kaal 110-120 grammi.
9. rasedusnädalal moodustub lootel pisut uriini, mis erituvad platsentaarse vereringe kaudu.
Nefronite formeerumine on sünniks lõppenud, kuid nende funktsionaalne küpsemine (tuubulite kasv ja pikenemine) jätkub esimese kümne eluaasta jooksul. Kuna nefroneid juurde ei teki, siis nende sünnijärgsel hävimisel või kahjustusel tekib neerupuudulikkus. Neerude lahjendus- ja kontsentratsioonivõime on madalam kui väikelapseeas.
Henle ling on vastsündinul lühike (vähendab Na ja vee tagasiimendumise võimet, mis põhjustab lahja uriini produktsiooni, kuigi hüpofüüsi poolt toodetakse ADH hormooni adekvaatses koguses). Tuubulite pikkuse järk-järgulise suurenemisega saavutatakse kontsentratsioonivõime täiskasvanu tase umbes kolmandaks elukuuks. Neerude ekskretoorne koormus on minimaalne kuna uurea süntees ja ekskretsioon on sel ajal aeglased ja vastsündinu säilitab suures koguses lämmastikku ja elektrolüüte.
Vastsündinud ei ole võimelised eritama täiskasvanutega võrdset uriinikogust (alates 2. elupäevast on uriini hulk 2-4 ml/kg/tunnis).
Vesinikiooni ekskretsioon on vähenenud, happe sekretsioon on esimesel eluaastal madalam ja plasma bikarbonaatide tase on samuti madal.
Neerude küpsetuse ja vähese puhverdusvõime tõttu on vastsündinul kalduvus tõsise metaboolse atsidoosi tekkimiseks. Naatriumi ekskretsioon on madal vahetus sünnijärgses perioodis, mil neerud on vähem võimelised naatriumi puuduse ja liiaga adapteeruma. Mitteadekvaatne naatrumi tagasiimendumine tuubulites võib suurendada naatriumi kadu ning võivad tekkida diarröa ja oksendamine.
Vastsündinu esmane uriin on happeline (umbes 5-6ml esmasuriini). Esimestel elupäevadel on vedeliku naha kaudu kaotamise ja vähese söömise tõttu uriini kogus väiksem.
Neerude areng algab looteea 1.rasedusnädalal.
Neerudel on 2 intensiivset kasvuperioodi:
Peenise keha- on 2-3cm pikk. Kui poisi häbemeluu alune rasvkude on rikkalikult arenenud võib peenis tunduda lühemana. Palpatsioonil normaalse pikkusega.
Eesnahk- sündides kitsas, torujas, seda ei õnnestu üle sugutiluki tagasi lükata ehk füsioloogiline fimoos. Fimoos on füsioloogiline 3.eluaastani.
Munandikott- sünnil võib esineda vesimunand, mis taandub kiiresti. Testised on enamusel vastsündinutest sünniks laskunud. Munandite palpeerimiseks tuleb alustada skrootumi ülaosast. Ülielava kremasterrefleksi tõttu võivad munandid tõmbuda ingvinaalkanalisse.
Vastsündinu hormonaalne reaktsioon- poistel kujunevad nende soole mittevastavad ehk atüüpilised muutused, mis on tingitud soospetsiifilistest hormoonidest, mis on sattunud loote vereringesse emalt. Võib esineda rinnanäärmete suurenemist. Umbes 2 nädala jooksul eritatakse hormoonid verest.
Enneaegsed genitaalid- suured häbememokad ei kata väikesi ja kliitor on etteulatuv. Ajalisel tüdrukul katavad suured häbememokad suures ulatuses väikesi.
Vastsündinu tupp- on sügav, moodustades 1/9 kehapikkusest, väga kitsa valendikuga, samal ajal on emakas 3 cm pikkune. Tupeseinad liibuvad tihedalt üksteisele, lihased on nõrgalt arenenud. Vastsündinud tütarlapse tupeepiteel on kõrge, mitmekihiline ja glükogeenirikas, limaskest voldiline ja kohev, sekreeti on suhteliselt vähe. Vastsündinu perioodis pakuvad kaitset suguelundite põletike eest Döderleini kepikesed. Juba esimestel tundidel peale sündi võib leiduda tupes ka kolibakterit ja seeni.
Ehituselt sarnaneb tupe limaskest ema tupe limaskestaga raseduse lõpul. 2-3 nädala pärast hakkab tupe limaskest õhenema, kaasneb epiteeli irdumine, samaaegselt väheneb glükogeenisisaldus rakkudes. Esimese eluaasta lõpuks on järele jäänud 2-3 kihti rakke ning tupe histoloogiline pilt sarnaneb menopausis oleva naise tupe limaskestale. Tupeesik asub sügaval. Katteepiteel õrn, kergesti vigastatav, vulva on vastuvõtlik infektsioonidele (nii on imikueast kuni puberteediperioodi alguseni ).
Hüümen asub sügavamal tupepilus kui täiskasvanul, kuju, suurus ja hüümeni ava suurus on väga individuaalsed. Hüümenavas võib olla limakork, mis kaitseb infektsioonide eest. Hüümeni volt, mis ulatub väikeste häbememokkade vahelt sentimeetri ulatuses välja on tavaline ja taandareneb.
Vaginaalne eritis- valkjas, želeetaoline Bartholini näärmete eritis kõikidel tüdrukutel, intensiivsem esimese elunädala lõpus ja lakkab 2 nädala möödudes.
Vastsündinu hormonaalne reaktsioon- tütarlastel areneb füsioloogiline seisund, mis sarnaneb prepuberteedi faasiga. Võib esineda rinnanäärmete suurenemist. Umbes 2 nädala jooksul eritatakse hormoonid verest. Ema hormoonide toimega seoses võib tütarlastel erituda tupest verist sekreeti.
Uriini eritamise põhieesmärk on vabanemine organismile mittevajalikust vedelikust, keemilistest ainetest. Rooja eesmärk on eritada mitteseeditavast tselluloosist, imendumata jäänud toidust, bakteritest.
Uriini kontsentratsioon kõige tugevad on hommikul, pärast ärkamist. Suur vedeliku tarbimine põhjustab rohket urineerimist ja vastupidi.
Uriini koostises on u 96% vett, 2% soolasid ja 2 % lämmastikujääke.
***
Mekoonium - esmaroe, mis akumuleerunud soolestikku umbes 5 kuu jooksul. Esmaroe on rohekas-mustjas, limane ja kleepuv. Eritatakse esimese elupäeva jooksul. Seejärel muutub roe pruunikasroheliseks ning lõpuks kollaseks. Rinnapiimal olev lapse roe on erekollasem, kui rinnapiimaasendajat saava lapse oma. Roe värv hakkab muutuma kui laps hakkab saama lisatoitu.
Imik võib roojata pärast igat toidukorda, kuid kord päevas või ka üle päeva. Vanemaks saades muutub roojamine regulaarsemaks ning jämesool eritab jäägid üks-kaks korda päeva jooksul.
Imiku põis asetseb kõrgemal, põhimik ulatub kõhuõõnde. Vanematel lastel laskub põis väiksesse vaagnasse. Sünnimomendiks põie limaskest hästi arenenud, halvemini on arenenud longitudinaalsest ja tsirkulaarsest kihist koosnev lihaskiht. Varaealiste põis on pirnikujuline kuna lihaskihi tsirkulaarne kiht areneb hiljem, siis põis ümardub.
Tingimused põie kontrolli täielikuks saavutamiseks:
Imikud urineerivad spontaanselt
*Voodimärgamine on normaalne tüdrukutel kuni 4. eluaastani ja poistel kuni 5. eluaastani.
Kontrolli saavutamiseks on vajalik närvisüsteemi, lihasluukondliksüsteemi ja õppimisvõime võimekus ja koostöö.
Vastsündinu: 15-20 x ööpäevas
1 aastane: 15 x ööpäevas
5 aastane: 10 x ööpäevas
15 aastane: 6 x ööpäevas
Vastsündinu: 50-300ml
Imik: 350-550ml
Laps: 500-1000ml
Nooruk: 700-1400ml
(Täiskasvanud mees: 800-1800ml, täiskasvanud naine: 600-1600ml)
Vastsündinu: 50-80ml
5-aastane laps: 200-500ml
15-aastane: 1000-1250ml
(täiskasvanul: 1000ml)
Vastsündinu eritab jääkaineid (esmane roe ehk mekoonium) soolestikust ja uriini kusepõiest peatselt pärast sündi. Alguses toimub uriini ja roe väljutamine vastavalt põie ja soolestiku pingutusärritusele ning see ei allu tahtele.
Hiljem hakkab inimene tühjendamist kontrollima. Kontrolli saavutamiseks on oluline närvisüsteemi, lihaskontrolli ja õppimise võimekus. Imikul/väikelapsel puudub kontroll oma põie üle (sfinkteri kontroll) ning urineerib sagedamini kuna põis on kasvult väike. Potitreeninguga tasub alustada 1,5-2. aastaselt, kui laps on nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis kontrolli omandama. Selleks, et laps võtaks omaks potirežiimi ning see kujuneks tema jaoks loomulikuks elamistoiminguks, peab laps ise soovima kuivaks jääda. Täielik kontroll saavutatakse põie üle kolmandaks eluaastasena - siis enamast lapsed ei urineeri püksi (päeval ja öösel). Neljandaks eluaastaks on omandatud ka teadmine, et tegemist on privaatse toiminguga, arusaadud sotsiaalsetest normidest. Kooli mineku ajaks on lapsed selles toimingus sõltumatud ning tunnevad vajadust toimingut privaatselt sooritada.
Psühholoogiline seisund võib samuti mõjutada eritamist. Näiteks keskkonna vahetus, närveerimine, depressioon - mis võivad tekitada kõhukinnisust või ka kõhulahtisust.
Vastsündinud poistel tuleb jälgida ka uriinijoa tugevust, normaalne juba on suhteliselt tugev ja 30-50cm kaarega.
Kuni koolieani on poiste põiemaht suurem kui tüdrukutel.
Vastsündinud tõdruku kusiti on 2,2 cm ja poisil 6 cm. 15-aastasel tüdrukul 2,9 cm ja poisil 11-15 cm.
Suguelundite erinevused.
