Immuunsussüsteem
Põletik
Põletikus jalg
Põletiku tunnused
Punetus
turse
valulikkus
põletikuhaige elundi talitus häire
Põletik on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Allergia
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet.
Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks.
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.
Imuunsus
Omandatud immuunsus
Immuunsus, mis kujuneb eluea jooksul, kas ennast vaktsineerides või mingit haigust läbi põdedes.
(nt tuulerõuged)
Kaasasündinud imuunsus
Imuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.k
Antigeenid
ja antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid
immunoglobuliinid tunnevad ära ning seovad endaga antigeene.
Antikehad on kehavedelikes lahustuvad väga
erinevad essentsiaalsed molekulid.
Antigeen on organismi tunginudvõõraine
Antigenid aktiveerivad kehas imuunvastuse
AIDS
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas , dermatofütoosid, pneumotsüstis-pneumoonia, kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos , süsteemne histoplasmoos , mikrosporidioos , kopsuaspergilloos
inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Kaitseliinid haigustekitajate vastu
2 kaitseliin
Tapjarakud
eritavad nakatunud rakkudesse mürke,
mis neid hävitavad.
Valgelibled
Õgirakud
Nähtused:
põletik
punetus ja valu
temperatuuri tõus
Kiirendab verevoolu
Hävitavad mikroobe enda sees,
tagavad esmase kaitse tunni jooksul.
1 kaitseliin
Nahk
Bakterid
Ohtlikud
Ohutud
Ensüümid
Hävitavad baktereid
Limaskestad
Limaskesta põletik huulel.
Koosneb õhukesest
rakukihist.
Katab
suguelundeid,
seedekunglat,
hingamiselundeid
ja kuseteid
3 kaitseliin
Lümfotsüüdid
hoolitsevad patogeeni-spetsiifilise immuunvastuse eest; nad on võimelised kord juba kohatud antigeene ära tundma, mistõttu taaskordsel kokkupuutumisel varemkohatud antigeeniga on organism võimeline teda efektiivsemalt hävitama
Vaktsineerimine
Subtopic
Vaktsineerimine on vajalik, et ennetada erinevaid haigusni ning epideemiaid. (leetrid, hepatiidid)
Inimeste vaktsineerimise eesmärgiks on nakkushaiguste ennetamine ja seisneb antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi
kasutatud allikad:
Bioloogia õpik Inimene 3
http://www.viljatus.ee/3/aidsi-ajaloost.html
http://vikipeedia.ee/
http://cellbio.ebc.ee/rakubio/immuun.htm
Vaktsineerimine ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Autoimmuunhaigus
autoimmuunhaigusi peetakse geneetilise eelsoodumusega haigusteks
Eristatakse monogeenseid autoimmuunhaigusi, näiteks põhjustab autoimmuunset polüendokrinopaatia-kandidiaas-ektodermaalset düstroofiat geeni defekt.
Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Patoloogilise immuunvastuse korral kaob enamasti immuuntolerantsus ja immuunreaktsioonid
Valgeverelibled ehk leukotsüüdid
valgeverelible
Väljudes läbi veresoone seinte ja haarates endasse võõrkehi
(baktereid, viiruseid jne) on hakatud neid kutsuma ka õgirakkudeks.
Iseseisev liikumisvõime (v.a suguelundites)
