av Siim Suigusaar för 9 årar sedan
767
on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist
määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.
Vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusesse tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast.
e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva palli (lauapalli) pärast.
Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas kakõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma
Õpetatakse ainult vajaliku tehnilise taseme omandanud õpilastele, sest see element vajab randmete ja sõrmede spetsiaalset jõudu. Hüppevise saab alguse korvpalluri põhiasendist kahe jala tõukega otse üles. Koos jalgade sirutamisega tõstetakse pall kahe käega näo eest üles. Hüppel on keha püstine, nägu korvi poole. Hetk enne tegelikku viskeliigutust on pall mängija pea kohal, vasak käsi eemaldub pallist ning parema käe küünarliigese, randme ja sõrmede energilise sirutusega saadetakse pall korvi suunas. Viskeliigutuse lõpp ühtib hüppe kõrgpunktiga. Mängija maandub põhiasendisse.
kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused
mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt.
Saades oma väljakupoolel e tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele e eesalasse 8 sekundiga. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid peale palli audist mängu panekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusesse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele.
Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit. Võistkond kes aja lõppedes ei soorita viset korvile peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme operaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.
