Kategorier: Alla - kunst

av Karlis Padar för 8 årar sedan

1041

Kunst 17. sajandil

Barokkstiil sai alguse Itaalias 16. sajandil ja kujunes erinevates Euroopa piirkondades, väljendades eelkõige katoliku kiriku ja absolutistliku võimu vägevust. Stiil arenes peamiselt feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suutnud võimu haarata.

Kunst 17. sajandil

*Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. *Altaripoolel asub kuppel või torn. *Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. *Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel.

Näide: Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan

Väga iseloomulik detail: voluut

Voluut

*Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid.

Näide: Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan

Vaux-le-Vicomte´ põhiplaan
Vaux-le-Vicomte´ loss

*Sai alguse 16. saj Itaalias. *Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. *Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. *Esikohal kiriku huvid, absolutism tegutses tihedas liidus reformatsiooniga - Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa ja Lõuna-Madalmaad. *Arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama.

Kunst 17. sajandil

Barokkarhitektuur

Arhitektuur Itaalias
Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas.

Francesco Borromini. Sant Ivo kabel Roomas

Lorenzo Bernini. Purskkaevud Roomas, Navona väljakul.

Arhitektuur Saksamaal
Johann Fischer von Erlach. Karl Borromeuse kirik Viinis.

Johann Lukas von Hildebrandt. Belvedere loss Viinis

Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss.

Arhitektuur Prantsusmaal
Louis XIV võimuletulekuga (1643-1715) muutus kunst valitseja ülistamise ja jäädvustamise vahendiks

Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja antiikkunsti traditsioone: ehitised said klassistsistlikuma lahenduse

Arhitektid: Claude Perrault Jules Hardouin Mansard Andre Le Notre

Maalikunst

Holland
Jan Steen. "Pulmapidu" Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes

Frans Hals. Portreekunst (sageli grupiportreed)

Willem Claesz Heda. Natüürmort

Meindert Hobbema. Maasitukumaal (ka meremaal)

Prantsusmaa
17. saj teisel poolel sai kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism

1648. a. asutati kunstiakadeemia ja 1664. a'st muutus see kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks

Nicolas Poussin

Flandria
Äärmuslikult baroklik

Osa kunstnikke viljeles olustikulist teemat lopsakas, rahvalikkus, kohati naturalistlikus laadis

Peter Paul Rubens. Jeesuse ristilt mahavõtmine.

Peter Paul Rubens. Leukippose tütarde röövimine.

Hispaania
Omane elulähedus

Eeskujuks Caravaggio looming

Kunstnikud: Diego Velazques Francisco de Zurbaran

Diego Velazquez. Infanta Margarita.

Diego Velazquez. Breda alistamine

Itaalia
Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik

Itaalia barokkmaalis võistlesid omavahel 2 suunda: *naturalistlik (Caravaggio) *idealistlik ehk akadeemiline (Carraccid ja Bologna koolkond)

Caravaggio. Iisaku ohverdamine.

Caravaggio. Judith ja Holovernes.

Barokk (1600-1750)

Nimetust on kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.
Iseloomulikud märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.

Baroklik realism

Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland ja Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Rootsi ja Eesti.

Baroklik klassitsism

John Vanbrugh. Blenheimi loss Oxfordshires.
Christopher Wren. Saint Pauli katedraal Londonis
Absolutistlikud maad, kuntsi ilmet kujundavad õukondlikud tellimused Prantsusmaa ja Inglismaa
Louis Le Vau, Jules Hardouin-Mansart. Versailles loss
Jules Hardouin-Mansart, Charles Le Brun. Versailles peegligalerii