Rahvatervis
-teadus ja kunst haiguste
ennetamiseks, eluea pikendamiseks, vaimse tervise
edendamiseks ning tugevdamiseks ühiskonna poolt
organiseeritud jõupingutuste kaudu
Rahvatervise koht meditsiinis
Terviseteadused
(rahvatervis)
Ennetus+terviseedendus
Uurimisobjektiks on
rahvastikurühm
Ka need, kes ise
meditsiiniabi ei
otsi
Rahvatervis käsitleb
peale bioloogia ka
sotsiaalteadusi
Poliitikuid ja ühiskonda
on vaja veenda meetmete
realiseerimise olulisuses
Määratletud on erinevad
riigi tasandil rahvatervise
alased tegevused
Kolmandad ennetusstrateegiad
Eesmärk töövõimetuse vältimine,
töövõimetuse taastamine
Teised ennetusstrateegiad
Eesmärk avastada ja ravida
haigust varakult
Esmased ennetusstrateegiad
Eesmärk kaitsta tervist,
ennetada haigusi
Tervisemõjurite mudelid
-mudelid, mis peegeldavad
erinevaid tervise käsitlusi
SEOS RAHVATERVISEGA:
mudelid võtavad kokku
kõik rahvatervise eesmärgid
Dahlgreni ja Whitehead'i
mudel
Inimese käitumine
tuleneb teda
ümbritsevast keskkonnast
ja sotsiaalsetest tingimustest
Inimese tervis sõltub
tema sünniriigi
ühiskonnast
Mudelis on välja toodud
üldised tervist mõjutavad
tegurid
Ryan ja Travis'e
mudel
Tervise mõjurite
põhjused ja tulemused
Mõjurid vajavad
edasisi uuringuid
Tuleb keskenduda
kõigi tervisemõjurite
uurimisele, et tagada
efektiivsus
"Jäämäe mudel"
Veealune osa
=tegurid
Mida sügavamal,
seda raskem on
mõju hinnata
Veepinnal olev osa
=rahvastiku tervise
olukord
Tarlov'i mudel
Rahvastiku tervisemõjurid
jagunevad nelja kategooriasse
Sotsiaalsed
mõjurid
Tarlov'i arvates
peamine mõjur
Tervisekäitumine
Geenid + bioloogia
Tervishoid ehk
meditsiiniabi
Barclay ja Fleming'i
mudel
Tervisemõjurid jagunevad
neljaks, olles omavahel
seotud ja mõjudes tervisele
komplektsena
Personaalsed
NT: geneetika
NT: füüsikaline
keskkond
Sotsiaalsed
NT: paikkond
Majanduslikud
NT: töö
Rahvastiku tervist kujundavad
erinevate mõjurite koosmõjud
Raske määrata erinevate
tegurite mõju ulatust
Salutogenees
-tervise areng
Haiguse-tervise vastandamise eitamine
Tervis põhineb organismi ressurssidel
Haigus
-ebamugavust või raskustunnet
põhjustav olukord, mis tekitab
inimesele ka valu/kahju
Patogenees
-õpetus haiguse tekkest
ja arengust
Haigus peab tänapäeval olema
meditsiiniliselt tunnustatud viisil
tõendatud
Tervis
-Inimese füüsiline, vaimne,
sotsiaalne heaolu
Terviseedendus
-tervist väärtustava ning soodustava elulaadi ja käitumise loomine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendus
Ottawa Harta 1986.a
terviseedenduse deklaratsioon
Rõhutab, et rahvastiku tervise alused asuvad
tervishoiust väljaspool
Terviseedendamise vahendid
Tervist soodustava elukeskonna loomine
Käitumisriski vähendamine
Eluviisi mõjutus
Terviseteenuste arendamine
Tervislike eluviiside propageerimine
Terviseteabe levitamine
Tervisekasvatus ja -õpetus
haridusprogrammis
Tervise determinandid
ehk tervisemõjurid
-tegurid, mis kutsuvad esile
tervise muudatusi, paremas
või halvemas suunas
Seos TERVISEGA:
Tervis kujuneb mitmetest
mõjuritest ja on mitmeti
mõistetav
Bioloogilised
Vererõhk
Kehakaal
Pärilikkus
Sugu
Vanus
Keskkondlikud
Kultuuriline
Sotsiaalne
Bioloogiline
Füüsiline
Käitumuslikud
Tubaka/alkoholi tarbimine
Seksuaal-, liikumiskäitumine
Kehaline aktiivsus
Toitumine
Sotsiaalmajanduslikud
Sotsiaalne toetus
Etnilisus
Sissetulek
Töö
Haridus
Poliitilised ja kultuurilised
Näited
Demokraatia
Kultuurilised
Poliitilised otsused
Tervise kontseptsioonid
-tervise käsitlusviisid
Akadeemiline- tervist nähakse kui indiviidi
bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete
aspektide omavaheliste mõjude tulemust
Meditsiiniline- enamik käsitleb tervise mõistet
meditsiinis haiguse puudumisena (kõrvale jäävad
heaolu ja elukvaliteet)
Funktsionaalne- organismi suutlikus täita
oma ühiskondliku rolli
Normide määratlemine nõuab kokkulepitud
väärtushinnangute olemasolu
Statistiline- tervist määratletakse
biomeditsiiniliste näitajate alusel
Normist kõrvalekalle = inimene on statistiliselt
haige
