Soo
Turba kasutusvõimalused
Teistes riikides
(Iirimaa,Soome,
Venemaa,jne)
Turvast kasutatakse
riikides nagu Iirimaa,
Soome ja venemaa
energia jaoks.
Eestis
Turba kasutatakse
Eestis et eemaldada
keskkonnareostusi
(näiteks õli ja naftat)
veekogudest.
Soo arengutappid
Madalsoo
Esimene arengutase soost
kus on üle 30cm turbakihti.
Tavaline taimestik
madalsoos on päideroog,
soopihl,ubaleht ja kollane
võhumõõk.
Siirdesoo
Siirdesoo on üleminekusoo
ehk rabasoo.Siirdesoos on
rohkem taimi kui rabas kuid
vähem kui madalsoos.
Tavalised taimed siirdesoos
on tuppvillpea,batli sõrmkäpp,
küüvits ja pudeltarn.
Kõrgsoo ehk raba
Raba on soo arengu viimane
aste.Raba on liigivaene sest
selle turbakiht on paks (tavaliselt
3.2m)
Soode tähtsus
Sood on meile ja loodusele
tähtsad sest need aitavad hoida
veetaset all kui üleupputab.
Rabavesi,laukad,älved
Älved
Älves on märg
lohk rabas.Älvede
ääres kasvab huulhein
ja valge nokkhein.
Laukad
Laugas on väike
sooveekogu tavaliselt rabas.
Rabavesi
Rabavesi leitakse
igast raba veekogust
nagu älved ja laukad
ning see on puhas ja joodav
sest see on nii happeline et
bakterid ei ela selle sees.
Eesti suurimad sood
Lihula-Lavassaare
Epu-Kakerdi
Puhatu
Mis ohustab soid
Sissepanek saasteained
Hüdroloogilised muudatused
Elutingimused soos
Aastaajalised erinevused
Talvel jäätub märg turvas
ära,kevadel sulab se ära väga
aeglaselt,seetõttu on kevadel
soos jahedam kui kuivadel aladel.
Turbasamblad
Turbasamblad on olulisemad
turba moodustajad sest nad on
väga veerikkad.
Tekib ja ladestub turvas
Soos tekkib turvas
sest niiskes ja hapniku
vaeses kohas jääb lagunemine
pooleli.
Udu
Soo on tavliselt udune
mida põhjustab soo pinna
eralduvate gaaside põlemine.
Kasvukeskkond taimedele
Turvas loob taimedele
iselaadi kasvukeskonna
ja sootaimed moodustavad
omaette rühma.Turbas on toitaine
vaene et seal kasvab väga vähe taimi.
Aastaringselt märg maapind
Soos tekib ja ladestub turvas
kuid igas soos peab olema vähemalt
30cm kiht turbast.
Soo teke
Järvede kinnikasvamine
Juhtub kui veetase langeb ja muda
sisse voolab.
Madalate maade soostumine
Juhtub kui vettpidav savikiht on
maapinna lähedal.
Soo loomad
Suurimetajad
Rebane,metskits,põder,uruhiir,jne.
Linnud
Sookurg,rabapistrik,kiivitaja,kajakas,jne.
Putukad
Mardikad,parmid,kärpsed ja liblikad.
Soo taimed
Sambla ja samblikurinne
Turbasammal
Rohurinne
Huulhein,ubaleht
Puhmarinne
Jõhvikas,kanarbik,küüvits,kukemari,soopihl
Põõsarinne
Hanevits,pilliroog
Puurinne
Mänd
