Tööstuslik pööre
Orjuse ja pärisorjuse kaotamine aitas kaasa ka tööstusrevolutsioonile
Palga eest olid endised orjad nõus töötama paremini ning kiiremini. Inimesed olid nõus ka töötama erialal, mis neile ei meeldinud - muidugi kui palk oli suurem.
Masinalõhkujad
1811-1816. aastal puhkes Inglismaal masinate lõhkumise liikumine, kuna kiiresti arenev tekstiilitööstus võttis vägisi töö ja teenistuse traditsiooniliselt käsitöölistelt(rätsepad, jt.).
Uued energiaallikad
19. sajandi teisel poolel võeti ka kasutusele:
* nafta
* elekter.
Elekter
1880. aastatel ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid. 1890. aastatel hakati tootma elektrimootoreid. Sajandivahetuseks oli elekter jõudnud massidesse.
Nafta
1860. aastatel hakati naftat tööstuslikult tootma USAs. Algselt kasutati naftat kui odavamat kütust kivisöe asemel. 1879. aastal leiutati sisepõlemismootor, mis tõi nafta kasutuseks täiesti uued võimalused.
Tööstusliku pöörde levimine
Mujal Euroopas oli kütus kallim, tööjõud pigem odav - puudusid loomulikud eeldused aurumasina kasutuselevõtuks. Järgmised tööstuslikud pöörded jõudsid Belgia ja Põhja-Prantsusmaale. Aurumasin muutus tulusaks piirkondades, kus ei olnud kivisütt odavalt saada.
Revolutsioon algab Inglismaalt
http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4515
Miks algas tööstuslik pööre Inglismaalt?
Esimesena maailmas astus ulatusliku tööstusliku tootmise teele Inglismaa 18. sajandi keskel. Esmalt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. Mehhaniseerimine andis Inglise ettevõtjatele suure konkurentsieelise, kuna võimaldas toota kaupu suuremates kogustes ja tootmiskulusid vähendada.
Maailmanäitused
Kriastallpalee -- Londoni 1851. aasta Maailmanäituse paviljon
Maailmanäituste korraldamine õnnestus kõige paremini Prantsusmaal. Suurimad maailmanäitused toimusid 1855., 187., 1878., 1889., 1900. aastal.
1851. aastal Londonis - toimus esimene maailmanäitus, spetsiaalses kristallpalees 600m näitusehalliga, kus oli kokku üle 100 000 eksponaati kõigist maailma nurkadest.
Tööstusriigid
19. sajandi teisel poolel mõistsid riigid, et nende võime oma poliitilisi, rahvuslikke ja sõjalisi huve kehtestada sõltub kõige enam tööstuslikust võimsusest.
Tööstuse areng oli väga erineval tasemel: 20. sajandi alguseks oli kõige tugevam tööstusriik Saksamaa, teistest olid selgelt maha jäänud Itaalia, Hispaania ning Venemaa.
Uued tootmisharud
19. sajandi teisel poolel kujunesid Euroopas uued juhtivad tööstusharud:
* metallurgia - uus tehnoloogia terase tootmiseks (Henry Bessemer), teras kui tööstuse tähtsaim ehitusmaterjal.
* masinaehituse areng
* elektrotehnikatööstuse areng
* keemiatööstuse areng
Seda nimetatakse ka teiseks tööstusrevolutsiooniks.
Kivisöe ajastu
Aurumasinaid köeti kivisöega. Kui kasvas vabrikute rajamine, kasvas ka vajadus söe järele. Aurumasina abil pumbati kaevanduse šahtidest vett välja. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Varem kasutasid rauasulatusahjud puusütt, 18. saj algul õpiti sulatusahju kütma kivisöest saadava koksiga (kivisöest saadav süsi). Rauatööstus - kui Inglise tööstusrevolutsiooni üks alussambaid.
Tööstuslik revolutsioon
https://quizlet.com/142277494/13-toostuslik-revolutsioon-flash-cards/
18. sajandi teine pool ja 19. sajand tõid maailmas kaasa ühe suure murrangu, mis muutis tunduvalt ühiskonda ja inimeste eluolu. Toimus üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Tööstuslikule tootmisele ülemineku murranguliste tagajärgede tõttu on seda protsessi nimetatud ka tööstuslikuks revolutsiooniks.
