Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

Mer av detta

inimkaubandus

av nikita mitjakov

Tree organigram

av Evelyn Rodriguez Angulo

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

av eliise juur

KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

av Berta Varik

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

Transpordi areng

Olulist rolli etendas endiselt ka veetransport

1807. aastal tegi USA-s Hudsoni jõel reisi maailma esimene aurik, mille leiutaja oli Robert Fulton

Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine

Esimene raudteeliin rajati Inglismaal Stephensoni eestvõttel 1825. aastal

1830. aastal avati raudteeühendus kahe olulise tööstuskeskuse Liverpooli ja Manchesteri vahel

Tööstusühiskonna kujunemisele aitas oluliselt kaasa transpordi, eelkõige raudteede areng

1814. aastal Inglismaal edukalt katsetatud George Stephensoni auruvedurit kasutati esialgu kaevandustest söe väljavedamiseks.

Inglismaa - tööstusrevolutsiooni juhtriik

Kuni 18. sajandini oli peamiseks masinate tootmise materjaliks puit

Raha kasutamist piiras asjaolu, et seda tuli suurel kuumusel maagist sulatada. Kui metsa, kust selleks puid saadi, enam ei jätkunud, seega hakati kasutama sütt, mis oli vaja maapõuest välja kaevata

Aastail 1815-1850 kolmekordistus Inglismaal söetootmine, neljakordistus raua- ja ligi kaheksa korda suurenes puuviljatoodang

Ketrus -ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani aluse tekstiiltööstusele ning 19. sajandi teiseks pooleks oli Inglismaa tekstiilieksport suurenenud mitusada korda

Tööstuslik pööre oli alguse saanud Inglismaal. Mujale Euroopasse ja USA-sse jõudis see 19. sajandil

17. sajandil kaotati suuremad majanduse arengut pidurdanud takistused

Vabrik

Vabriku teine eripära oli tema suhteline suurus, mille tagajärjel tööline kaotas oma isikliku suhte tööandjaga

Vabrik oli uut tüüpi rajatis, mis esindab paljude meelest moodsat industriaalajastut

Ühe põhitunnusena nimetatakse sageli keskset energiaallikat, mis masinaid käigus hoiab, ning teine võtmeelement on masinad ise

Põllumajandus tööstusühiskonnas

Edusammud põllumajanduses võimaldasid ühtlasi toita pidevalt kasvavat tööstusega tegelevat linnaelanikkonda.

Suur osa maaelanikkonnast ei leidnud maal enam tööd ja siirdus linnadesse

Päevakorrale tõusis ka toiduainete pikaajalise säilitamise vajadus

19. sajandil hakati Prantsusmaal puuvilju säilitama klaasnõudes, millele lisandus hiljem ka toiduainete konserveerimine

Tööstuslik pööre tõi kaasa põhjalikud muutused ka põllumajanduses

Masinad ja leiutised hakkasid mängima olulist rolli. 19. sajandil esimesel poolel muutus valitsevaks raudadra kasutamine, lisaks leiutati külvikmasin ja viljapeksumasin

Tööstusrevolutsiooni olemus

Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks

Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks

Tööstusrevolutsiooni kiirendas kindlasti rahvastiku juurdekasv ja inimeste suremuse vähenemine

Üheks põhjuseks oli näiteks varasamate laastavate epideemiate taandumine ning tervishoiu paranemine

Tööstusrevolutsioon saab ainult siis alata kui oleks olemas piisavalt kapitali ja tööjõudu

Esimeseks finantsallikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks

Järsku hakkasid ka huvi tundma teiste ettevõtete omanikud, seega hakkasid nemad investeerima nende tootjatesse

18. sajandil toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogilises arengus

Manufaktuurid asendusid järjest vabrikutega, mis tähendas, et hakati kasutama rohkem masinaid kui inimesi

Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed

19. sajandi lõpukümnendeil sotsialistide leer lõhenes.

Osa sotsialiste ei pooldanud marksistide vägivaldsust, uude ühiskonda tuli jõuda rahumeelseid meetodeid kasutades

Sotsialistid-utopistid pooldasid ühiskonna ümberkorraldamist rahumeelsel teel, kuid näiteks marksism, mille panid aluse Saksamaalt pärit Karl Marx ja Friedrich Engels.

Nähti ette ühiskonna ümberkujunemist revolutsioonilisel teel

Prantslane Claude Henri de Saint-Simon ja inglane Robert Owen pakkusid kumbki välja oma nägemuse ideaalühiskonnast, mis oleks igaühe jaoks perfektne

Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. sajandil oluliselt ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusi

Süvenes varanduslik ebavõrdsus, mida ei tauninud ainult töölised, vaid ka haritlased

Tööstusühiskonna väljakujunemine tõrjus tagaplaanile varasemad majandusõpetused

Üha enam tõusis esile tööd väärtustav majanduslik liberalism, millele pani aluse šoti majandusteadlane Adam Smith

Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris

Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase

Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid ja mõned teised elanikkonna kihid, kaasa arvatud haritlaskond ehk intelligents

Arvukas töölisklass muutus 19. sajandi teisel poolel jõuks, kes hakkas sõnakalt oma õiguste eest seisma

Töölisliikumise kujunemine sundis ka valitsusi järeleandmisi tegema, näiteks hakati reguleerima tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi

Tööstuslik areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet

Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud

Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt, 19. sajandil oli nende osatähtsus majanduslikult arenenud riikides juba 50-75%

Linnastumine ja urbaniseerumine

Pikemas perspektiivis oli linnaelu iseloomulikuks jooneks siiski elukeskkonna pidev paranemine

Hakati rajama ka äärelinnu hõlmanud veevärke, kanalisatsiooni ning linnaehitust planeerima

Paljudes linnades hakati tänavaid gaasilaternatega valgustama ning arendati linnatransporti

Linnaelul olid oma hüved ja puudused

Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed, lihtrahvas elas enamasti agulite odavates ja kitsastes korterites, sageli ka keldrites või hoovides

Sellega kaasnes ka suur laste suremus, mis oli pea poole suurem maapiirkondades

Linnad muutusid peamiseks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Eriti kiiresti arenesid tööstuslinnad

1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku, 1870. aastaks oli neid juba üle 100

Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule

Samal ajal aga kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut

Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, sest masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu

Masinatootmise võidulepääs tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis

Eriti rängalt võis tabada inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid

19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks

Tähtsamaiks majandusharuks kujunes tööstus, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa üldise elatustaseme tõusu ühiskonnas