Keskajal oli Eesti kultuur tihedalt seotud religiooni ja haridusega. Saksa gooti maalikunstnik Hermen Rode jättis märkimisväärse jälje, luues kõrgekvaliteedilisi altarimaale, millest mõned asuvad tänapäeval Rootsis.
Balthasar Russow - Liivimaa provintsi kroonika, Liivisõda
Bartholomäus Hoeneke - Liivimaa noore riimkroonika, Jüriöö ülestõus
Vana - Vene riigi letopiss, jutustus möödunud aegadest
Läti Hendriku - Liivimaa kroonika, muistne vabadusvõitlus
Hermen Rode
Mitmed Rode'ile omistatavad altarimaalid on tänapäeval Rootsis erinevates piirkondades ja tunduvad olevat tehtud spetsiaalselt Rootsi turule, kuna need hõlmavad ka Rootsi Rootsi pühakute kujutisi.
Üks Rode'i kõige impulssemaid kunstiteoseid on tema küps kõrgekvaliteedik Nicholas 'kirik Tallinnas.
Hermen Rode oli saksa gooti maalikunstnik.
Muinasusundi ja katoliikluse ühtesulamine
Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)
Pühakutelt hakat lootma abi nagu varem haldjatelt.
Alla jäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedamaseks.
Hans Susi
Hans pidi piiblist perikoope (jumalateenistustel kasutatavaid tekstiosi) ja liturgilisi laule tõlkima.
Oli eesti tõlkija.
Rahvaarv 12. - 16.saj.
Juurdekasvu andis juurde rahuaeg ja saksa rannarootsi asustus.
Rannarootslased
Muistne vabadusvõitluse lõpuaegade umbes 100 000 inimeselt oli Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks kasvanud 250 000-280 000-le.
Vana-Liivimaa sise- ja välisvõitluste vähenemine 15. - 16 sajandil soodustas rahvastiku pidevat juurdekasvu.
1240.a – 120 000 või kuni 180 000 inimest (langus ristiretke tagajärjel)
Michel Sittow
Kumu kunstisaalis eksponeeriti 8. juunist kuni 16. septembrini 2018.a kümneid tema maale.
Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse.
Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus.
Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling.
Oli Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik.
Eestikeelne trükisõna
Katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal
Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema enda keeles, mille tõttu koostatigi varsti luterlik katekismus.
1525. aastal trükiti jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja ka läti keelde.
Hariduselu
Linnakoolides lisaks kiriklike ainete kõrval õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, kuid koolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele.
Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid.
Koolide peamiseks ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
