PIIM JA PIIMAJOOGID
Piim ja piimajookide tarbimine Eestis ja Soomes (2018-2022)
Eestlased joovad kokku umbes 70 miljonit liitrit piima aastas, mis teeb ligi 53 l inimese kohta; koos petipiima ja keefiriga ulatub kogutarbimine hinnanguliselt ~75 l kanti.
Soomlased joovad keskmiselt rohkem piima kui eestlased, kuid vahe on tasapisi vähenemas. Soomes on vedelate piimatoodete (sh piim, hapupiim, jogurtijoogid) kogutarbimine viimasel viiel aastal kahanenud umbes 13%. 2022. aastal oli piima tarbimine Soomes esialgsetel andmetel juba alla 90 liitri inimese kohta aastas.
Võrdluseks: 1980. aastatel joodi Eestis hinnanguliselt kaks korda rohkem piima, seega on tarbimine kümnendite jooksul oluliselt langenud. Viimase viie aasta trend näitab Eestis pigem stabiilset või mõõdukalt kahanevat tarbimist. Kuigi täpsed aastaarvud võivad allikati erineda, on üldine suund allapoole – piima juuakse tänapäeval märksa vähem kui varasematel kümnenditel.
Oluline erinevus kahe riigi vahel on eelistatud piima rasvasisaldus. Soome tarbijad eelistavad valdavalt lahjemat piima – 2020. aastal moodustas madala rasvasisaldusega piim (~1,5%) umbes 57% kogu joodud piimast ja kooritud piim (~0% rasva) ~30%, samas kui täispiima (üle 3% rasva) osa oli vaid ~10%. Eestis on viimasel ajal vastupidine trend: varem enim ostetud 2,5%-line piim on poelettidel taandumas ning aina enam ostetakse kõrgema rasvasisaldusega täispiima (3,5–4% rasva). See on erinev Põhjamaade üldisest suundumusest, kus domineerivad lahjemad joogipiimad
Soomlased joovad jätkuvalt rohkem piima elaniku kohta kui eestlased, kuid mõlemas riigis on tarbimine viimasel viiel aastal vähenenud. Soomes on langus olnud järjekindel (u 4–5% aastas), Eestis on tarbimine samuti kerges languses või stabiilsuse lähedal. Erinevus: Soome elaniku piimakogus on ca veerandi võrra suurem, kuid vahe tasapisi kahaneb
Eesti ja Soome erinevad piima rasvasisalduse eelistustes. Eestis on viimasel ajal populaarsust kogunud täispiim, samas Soomes domineerivad endiselt väherasvased piimad. Mõlemas riigis on saadaval ulatuslik piimatoodete valik (sh hapupiim, keefir, jogurtid), kuid Soomes on lahjad piimad olnud kaua normiks, Eestis on maitse-eelistused veidi rammusama poole nihkunud.
Soomes on suurem vajadus laktoosivabade toodete järele – seal on laktoosivabad piimad muutunud tavapäraseks ja need on kättesaadavad pea igas kategoorias. Eestis on samuti laktoosivabu tooteid, kuid Soome turul on nende osakaal märgatavam. Sarnasus: Mõlemas riigis pööratakse tähelepanu sellele, et ka laktoositalumatud saaksid piimatooteid tarbida, olgu siis laktoosivabade lehmapiimatoodete või taimsete alternatiivide näol.
Nii Eestis kui Soomes on märgata taimsete piimajookide kiiret kasvu. Soomes on eriti populaarne kaerapiim, mis on saanud omamoodi rahvuslikuks alternatiiviks, ja tarbijate osakaal, kes ostavad regulaarselt taimseid “piimasid”, on jõudnud umbes viiendikuni. Eestis on trend mõnevõrra hilisem, kuid samuti tugevalt esindatud – kaerapiimad, sojapiimad jm on muutunud tavapäraseks nähtuseks kauplustes ja kohvimenüüdes. Sarnasus: Noored tarbijad ja linnarahvas mõlemas riigis on altimad loomset piima taimsega asendama, tuues põhjenduseks nii tervise kui keskkonna.
Piima ja piimajookide tarbimine liigub mõlemas riigis mitmekesisuse suunas. Traditsiooniline lehmapiim jääb küll toidulauale, ent selle kõrvale on tulnud nii uued tooted (laktoosivabad, rikastatud piimad) kui ka alternatiivsed joogid (taimsed “piimad”).
Piima kasulikkus
- Toetab luustiku arengut (eriti lastel, noorukitel, eakatel).
- Tugevdab hambaid (kaltsium, fosfor).Hea taastumisjook sportlastele – valgud ja süsivesikud pärast treeningut.
• Toetab immuunsüsteemi tänu B12-vitamiinile ja D-vitamiinile.
• D-vitamiiniga rikastatud piim- aitab ennetada rahhiiti ja osteoporoosi.
Piima võimalik kahjulikkus
- Laktoositalumatus – võib põhjust puhitus, gaase, ravit (puudub ensüümi laktaas).
- Küllastunud rasvad – võib tõsta kolesteroolitaset, kui tarbida palju täispiima.
- Piimaallergia – eriti lastel, keha immuunsüsteem reageerib piimavalgule.
Mida me piimast saame?
Vitamiinid: A-vitamiin nägemisele, D-vitamiini kaltsiumi imendumiseks, B-vitamiini närvisüsteemile ja energiatootmisele.
Vesi: aitab hoida vedelikusakaalu.
Valgud: lihaste, naha ja immuunsüsteemi arenguks.
Kaltsium: oluline luude ja hammaste arenguks, vere hüübimiseks, lihaste tööks.
PIIM
Laktoos (piimasuhkur) - piimale iseloomulik suhkur, vajab seedimiseks ensüümi laktaasi.
Vitamiinid - A-, D-, E-, B2 (riboflaviin), B12 – kasvab kaasa kasvule, nägemisele, närvisüsteemile, vere moodustumisele.
Mineraalained - Kaltsium, fosfor, kaalium, magneesium – olulised luudele, närvi- ja lihastegevusele.
Rasvad - energiarikas, sisaldab nii küllastunud kui ka monoküllastumata rasvu, kannab rasvlahustuvaid vitamiine.
Valgud - kasein (~80%) ja vadakuvalgud (~20%), vajalikud lihaste ehituseks, olulised kasvavad organismile.
Näpunäited teadlikuks tarbimiseks!
- Loe etiketti – vali tooted, kus lisatud suhkruid on vähe (alla 5g 100ml kohta)
- Eelista probiootilisi jooke (nt keefir, joogijogurtid) – need toetavad ka seedimist
- Vali laktoosivaba, kui vaja
- Tarbi mõõdukalt – 1 klaas päevas võib olla osa tasakaalustatud toitumisest
- Vahelduseks vali tavaline piim või taimne alternatiiv - Vaata koostisosade nimekirja - vähem on parem
Tarbimisharjumuste mõju
Laste puhul võib pidev maitsestatud piimajookide tarbimine:
- takistada tervislike maitseharjumuste kujunemist;
- asendada vett ja vähendada selle osakaalu toidus;
- tekitada sõltuvust magusast maitsest.
Piimajookide kahjulikkus
SOBIMATUS TEATUD TERVISESEISUNDITE KORRAL
Laktoositalumatus – kui piimajook pole laktoosivaba.
Piimaallergia – igasugune piimatoode (sh jook) võib põhjustada tugevaid reaktsioone.
Kaalujälgijad või diabeetikud – peavad jälgima süsivesikute ja suhkru sisaldust hoolikamalt.
VÕIB SOODUSTADA KEHVEMAID TOITUMISVALIKUID
Kui maitsestatud joogid muutuvad igapäevaseks joogivalikuks:
- asendavad vett, mis on parim organismile;
- võivad viia harjumuseni eelistada magusat toitu ja jooki;
- maitsemeeled harjuvad liigse magususega – raskem nautida loomulikke maitseid.
KUNSTLIKUD LISAAINED
Mõned joogid sisaldavad:
- tehislikke lõhna- ja maitseaineid, värvaineid;
- säilitusaineid, eriti pika säilivusajaga toodetes;
- ülitundlikel inimestel või lastel võivad need põhjustada allergiaid, hüperaktiivsust või seedetrakti vaevusi.
KÕRGE ENERGIASISALDUS
Maitsega piimajoogid sisaldavad sageli:
- rohkem kaloreid võrreldes tavalise piima või veega;
- võivad asendada toitaineterikast toitu (nt hommikusööki), kui neid liiga palju tarbida;
- soodustavad liigset energiatarbimist ilma täiskõhutundeta.
LISATUD SUHKRUD
Paljud maitsestatud piimajoogid sisaldavad olulisel määral lisatud suhkruid (nt šokolaadipiim, vanillipiim, maasikajoogid).
Liigne suhkrutarbimine:
- soodustab ülekaalu ja rasvumist, eriti lastel ja noorukitel;
- suurendab 2. tüüpi diabeedi riski;
- kahjustab hambaid, eriti kui tarbitakse sagedasti ja väikeste kogustena.
WHO soovitab lisatud suhkrute osakaalu hoida alla 10% päevasest energiast, ideaaljuhul alla 5%.
Piimajookide kasulikkus
- Sama toiteväärtus nagu piimal (valgud, kaltsium, vitamiinid)
- Probiootilised joogid (nt joogikeefir) toetavad seedimist ja soolestiku mikrofloorat
- Sobivad kiireks vahepalaks või hommikusöögiks
- Maitsevariantidega on meeldivamad lastele, kes muidu piima ei joo
PIIMAJOOGID
- Põhikomponent: piim, laaktoosivaba piim või piimapulber
Lisandid:
- Maitsestajad – marjad, puuviljad, šokolaad, vanill
- Suhkur või magusained
- Probiootikumid – näiteks Lactobacillus või Bifidobacterium (keefiris, joogijogurtites)
- Vitamiinid ja mineraalid – vahel lisatakse D-vitamiini, kaltsiumi, rauda
Mida piimajook sisaldab?
