SUHTLEMINE, SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE
Seksuaalsuse väljendamine
15-18 aastat
kapist välja - armastuse avaldamine
seksuaalkogemused
soovid ja piirid - mida tahavad suhetes, ebameeldivad kogemused
suhete harjutamine
12-15 aastat
seksuaalne külgetõmme
sotsiaalmeedia
sõbrad muutuvad järjest tähtsamaks
soov olla sõltumatu
9-12 aastat
muutuv keha
murdeiga, tujude kõikumised
huvi seksiga seotud teemade vastu
mõned tahavad selle kohta palju teada saada, mõned peavad seda ropuks
esimene "käimine"
häbitunne
häbenevad oma paljast keha
6-9 aastat
enda võrdlemine teistega
sõprussuhted
eelistatakse mängida samasoolistega - poisid "poisilikud", karmimad, julgemad, tüdrukud "tüdrukulikumad", lahkemad, koostöövalmimad
põnevad kehaosad
hakatakse ükteise kehaosasid uurima ja ka vahest katsuma
armumised
suudavad kirjeldada, mis tunne on olla armunud
4-6 aastat
poiste ja tüdrukute värk
kindlad soohoiakud - poistel autod, tüdrukutel nukud
kust lapsed tulevad?
arstimängud, ema-isa mängud
teiste kehade avastamine ja erinevuste õppimine
reeglite õppimine
näiteks ei sobi teiste seas paljalt rigni joosta või oma peenist katsuda
0-4 aastat
rumalad sõnad
"kaka", "noku" ja siis tahavad näha kuidas täiskasvanud reageerivad
uudishimu kehade vastu
näiteks mõtlevad kust piss tuleb ning selle järgi teevad vahet tüdrukul ja poisil
avastab oma keha
katsuvad isiklikke kehaosasid, mis annab neile hea tunde
vaatavad, tunnetavad
imikutele meeldib vanemate kehaline lähedus - kallistamine, kaisus olemine, süles olemine
loob turvalise tunde ja loob usaldust
seksuaalsuse väljendamine: lapsevanematest sõltub palju
on paremini võimelised ütlema suhtes mida nad soovivad ja mida mitte
satuvad vähem olukorda, kus neid sunnitakse vahekorda või kus nad sunnivad kedagi teist
kaitsevad end raseduse ja seksuaalsel teel levivate haiguste eest paremini
Turvalises perekonnas üles kasvanud laps:
astub keskmisesthiljem esimest korda vahekorda
LAPSE KÕNE ARENG
(Kõik lapsed läbivad
samu etappe, kuid
teevad seda erinevatel
aegadel.)
MITMEKEELSUS JA VÕÕRKEELTE
ÕPE
Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega.
Kui peres on kasutusel 2 või 3 keelt, siis on põhiline reegel – üks inimene, üks keel. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled.
Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt.
SUHTLEMISVIISID
Umbes 1,5. aastaselt püüab laps hakata rohkem sõnu lausesse panema. Nn "kahesõnalaused"
Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne.
3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru.
1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna.
Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Hakkab rääkima ühesõnalausetega. Lalisemine hakkab vähenema.
4-7.kuuselt hakkab lalisemine (täis ja kaashäälikute
kombineerimine). Kordab pikalt silpe. Lapse lalin sarnaneb ema kõnele.
2-5.kuul laps koogab- see koosneb
täishäälikutest. Laps õpib, mis on dialoog
ning kuidas käib vestlus.
Lapse esimeseks suhtlemisviisiks on nutmine.
Lapsed justkui kaardistavad häälikuid oma suus ehk katsetavad ja jätavad meelde, mida tuleb suuga teha, et erinevaid häälikuid ja häälikukombinatsioone esile kutsuda.
Beebid ei kooga, lalise, ega kisa niisama. Kõik arendab lapse kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks tulevaseks kõneks.
Kuna kõne areng on otseselt seotud kuulmisega,
võib öelda, et selle areng algab 6.raseduskuul,
kuna siis areneb välja kuulmiselund.
