Teaduseetika seisneb eetiliste printsiipide ja moraalsete mõõtmete rakendamises teadustöös, rõhutades teadlaste sotsiaalset vastutust. See hõlmab laia spektrit valdkondi, sealhulgas meditsiinieetikat, hariduseetikat, sotsiaaleetikat, keskkonnaeetikat ja bioeetikat.
Ülesanne: Tuua esile teaduse moraalsed mõõtmed ja teadlaste sotsiaalne vastutus. Teadlaste isikliku vastutuse küsimus on muutunud eriti oluliseks seetõttu, et ühiskondlike institutsioonide areng ei suuda tänapäeval alatipidada sammu teaduse ja tehnika tormilise arenguga.
Eesmärk: Teaduseetika koodeksi eesmärk on sõnastada ja teadvustada need üldised eetilised printsiibid, millest iga teadlane peab oma tegevuses juhinduma.
Mis on teaduseetika valdkonnad ning alavaldkonnad?
Alavaldkonnad
Loomkatsed
Inimuuringud
Teadustöö eetika
Teadus ühiskonnas
Publitseerimine ja institutsioonid
Teadlase eetika
Valdkonnad
Meditsiinieetika
Bioeetika
Hariduseetika
Sotsiaaleetika
Keskkonnaeetika
Mis on teaduseetika?
Normatiivne aga ei suuda kunagi anda piisavalt põhjendusi ega tõeseid vastuseid.
Millal hakati erilist tähelepanu pöörama teaduseetikale?
Juba 19. sajandil märgati, et eetika on teaduses oluline, aga teaduseetikale hakati tähelepanu pöörama teise maailmasõja ajal, mil teaduslikud avastused ja eksperimendid mõjutasid oluliselt sõja käiku. 1960ndatel hakati enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas teadus ja inimtegevus üldse meie keskkonda mõjutab.
Miks vajab teadus eetikat?
Eetika on teaduses oluline. Teadlase eetika keskendub teadlasele ning tema professiooniga seotud eetilistele normidele. Näiteks sellele, milline on teadlaste vastutus ühiskonnas.
