Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

更多类似内容

KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

由Berta Varik

Põllumajandus

由richard truuse

TÜ Talukartul

由Karl-Oskar Õun

Õppekavad

由Varje Tipp

Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned

Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris

Tööstuslik areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet Kujunesid uued sotsiaalsed kihid-palgatöölised ja vabrikuomanikud Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt Töölised ei moodustanud ühtset sotsiaalset kihti Kõik töölised ei teinud enam füüsilist tööd ning sellel põhjusel said mõned inimesed endale lubada paremaid elamistingimusi Arvukas töölisklass muutus 19. sajandi teisel poolel jõuks ning nad hakkasid enda õiguste eest seisma Töölisliikumine sundis valitsust järelandmisi tegema Reguleerima hakati tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase

Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule

19. sajandil oli masinatootmine muutunud enamik Euroopa riikides ja Ameerika Uhendriikides valitsevaks Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, mis kiirendas ka teiste majandusharude kiirenemist Tööstusharudest tõusis esile rasketööstus(oli seotud rauamaagiga ja kivisöe tootmisega) Paljusi inimesi tabas rängalt tööpuudus, mille põhjuseks olid masinad 18. ja 19. sajandi esimesel poolel olid tööliste väljastumised sagedased, mille käigus purustati masinaid Vabrikutootmine tegi inimesele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad(masinad suurendasid tööviljakust ja alandas kaupade hindu) Aja jooksul paranes ka tööliste elu.ja töötingimused

Transpordi areng

Tööstusühiskonna kujunemine aitas oluliselt kaasa transpordi arengule, eelkõige raudtee 1814. aastas Inglismaal edukalt katsetatud George Stephensoni auruvedurit kasutati alguses söe kaevandusest väljavedamiseks Maailma esimene raudtee liin rajati Inglismaal 1825. aastal 1830 aastal avati raudtee ühendus kahe olulise tööstuskeskuse LIverpooli ja Manchesteri vahel Raudeest sai transpordi süsteemi tähtis lüli; sest rongiga oli võimalik vedada suuri koguseid korraga Raudteede ümber kerkisid uued asulad ja tööstuseettevõtted Raudteede hooldamisest ja ehitamisest sai tähtis majandusharu Inimeste liikumisvõimalused avardusid Oluline roll oli ka veetranspordil Aurulöaevade kasutusele võtmine ja raudlaevade kasutamisele võtmine võimaldas ühendust pidada peaagu kõigi maailma piirkondadega

Inglismaa-tööstusrevolutsiooni juhtriik

Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaalt Mujale euroopasse ja USA-sse jõudis see 19. sajandil Inglismaa arenes kiiresti, sest 17. sajandil kaotati paljud majanduse arengut pidurdanud feodaalsed takistused Soodsates majandusoludes kasvas 17. sajandil kiiresti Inglismaa rahvaarv Inglismaa oli rikas maavarade poolest Inglismaa oli ülemerekaubanduse valitseja ning see andis riigi käsutusse rohkem vaba kapitali Põllumajandust soodustas pärisorjuse puudumine Ketrus-ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani alguse tekstiilitööstusele Kuni 18. sajandini ehitati masinaid peamiselt puidust Rauda ei saanud kasutada kuna seda tuli sulatada suurel kuumusel Kuna metsa enam ei jätkunud hakati kasutama sütt Paljud leiutised üritasid kaevandusi ohutumaks muuta kuna, kaevandused valgusid vett täis ning võisid süttida Uue tehnoloogiaga sai rauast odav materjal, mida hakati laialdaselt kasutama

Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed

Tööstusühiskonna väljakujunemine tõrjus tagaplaanile majandusõpetuse Üha enam tõusis esile tööd väärtustav majanduslik liberalism(alguse pani šoti majandusteadlane Adam Smith) Kiire majanduslik areng muutis 19. sajandil oluliselt ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid Süvenes varanduslik ebavõrdsus Seetõttu hakati otsima õiglasemat ühiskonnakorraldust(sotsialism) Prantslane Claude Henri de Saint-Simon ja inglane Robert Owen pakkusid kumbki välja oma nägemuse ideaalühiskonnast Nende vaated olid kaugel reaalsusest(sotsialistlikud-utopistid) Sotsialistid-utopistid pooldasid ühiskonna ümberkorraldamist rahumeelsel teel Saksamaalt pärit Karl Marx ja Friedrich Engels nagid ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel(marksism) Tänu sotsialismile tekkis organiseeritud töölisliikumine ja rajati tööliste huve esindavad parteid Need parteid nõudsid palgatingimuste paranemist, valimisõiguste ning hariduse ja arstiabi kättesaadavamaks muutmist 19. sajandi lõpus sotsialistide leer lõhenes Osa sotsialiste ei pooldanud marksistide vägivaldsust, ühiskonda tuli jõuda rahumeelseid meetodeid kasutades Nemad panid alguse sotsiaaldemokraatiale Marxi ja Engelsi veendunud toetajaid hakati nimetama kommunistideks

Linnastumine ehk urbaniseerumine

LInnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koodnus järjest rohkem inimesi 1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku Elutingimused varastes tööstuslinnades oli raske ja antisanitaarne Lihtrahvas elas enamasti agulite odavates ja kitsastes korterites, sageli ka keldrites ja hoovides Sellega kaasnes laste suur suremus Linnaelule oli ka iseloomulik kuritegu Linnaelu iseloomulikuks jooneks oli siiski elukeskkonna pidev paranemine Hakati rajama äärelinnu ning planeeriti kanalisatsiooni Paljudes linnades valgustati tänavaid gaasilaternatega ning hakati ehitama allmaaraudteid

Põllumajandus tööstusühiskonnas

Üha suurem roll oli masinatel ja uutel tehnilistel leiutistel Põllumajanduse mehhaniseerimise aluseks olid omakorda edusammud metallide tootmises ja töötlemises 19. sajandil muutus oluliseks raudadra kasutamine ning lisaks sellele leiutati külvimasinad ja viljapeksumasinad Uute kombainide kasutamine suurendas tunduvalt saagikust 18. sajandi lõpus Inglismaalt alguse saanud tõuaretus edendas loomakasvatust ja suurendas toiduvarusid ning kasumit 19. sajandil hakati Prantsusmaal puuvilju säilitama klaasnõudes, millele hiljem lisandus toiduainete konserveerimine Edusammud põllumajanduses võimaldasid ühtlasi toita pidevalt kasvavat tööstusega tegelevat linnaelanikkonda Enamus maaelanikkonnast ei leidnud enam maal tööd ja pidid linnadesse siirduma

Tööstusrevulutsiooni olemus

18. sajandil toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogilises arengus. Manufaktuurid asendusid järk-järgult vabrikutega Kaupade tootmisel hakati kasutama inimese töö asemel masinaid Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtmine kujuneski põhiosas aluseks tööstuslikule pöördele Tööstusrevolutsioon sai alles siis alata kui selleks oli piisavalt kapitali ja tööjõudu(inimesed kes masinatega töötaksid) Tööstusrevolutsiooni esmaseks finantsiallikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud Ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute leiutiste vastu ning neid osaliselt rahastama Üleminek vabrikutootmisele vajas tööjõudu, mida sadadi maalt Kuna tehnoloogiline areng tõi kaasa põlluharimise lihtsustamise, vabanes hulgaliselt inimesi töölt ja leidsid rakendust mujal vabrikutes Nii said endised talupojad palgatöölisteks Tööstusrevulutsiooni kiirendas inimkonna kiire kasv(seda põhjustas tervisehoiu paranemine) Masinatega oli võimalik oluliselt rohkem kaupa toota

Esimestes vabrikutes kasutati energiaallikana peamiselt langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid