ILM

Mere som dette

Atmosfäär Romet

af Romet Silov

Põllumajandus

af richard truuse

Atmosfäär (Sandra, Bretty)

af Sandra Sander

Atmosfäär (Rebeca)

af Rebeca Ottep

ILM

Pilvisus

Pilvi on erinevaid: Rünkpilved; rünksajupilved; Kiudpilved ja kihtpilved.

Pilved tekivad, siis kui vesi aurustub ja tõustes jahtub.

Sademed

Sademeid on erinevaid: vihmasadu; lumesadu ja lörtsisadu.

Sademete hulka mõõdetakse mõõteklaasi abil.

Ilm Eestis

Eesti ilma muudavad Atlandi ookeani niisked õhumassid (suvel:vihmane ja jahe, talvel: sageli sula ja sajab lumelörtsi) ,Euraasia mandri sisealadelt tulev kuiv õhk (suvel: kuum ja vihma on vähe, talvel: külm ja jäine) ja põhjatuul (külma õhutemperatuuri nii suvel kui ka talvel).

Aasta keskmine õhutemperatuur 6 °, saartel kõrgem.

Sademeid keskmiselt 500-700 mm.

Valitsevad lääne- ja edelatuuled.

Eesti ilm on väga muutlik. Mõnikord võib ilm püsida ühesugune terve päeva, teinekord muutub see lausa tunniga.

Õhutemperatuur

õhu soojusaste kindalas kohas, kindlal ajal. Õhutemperatuuri saab mõõta termomeetri abil.termomeetriga saab mõõta õhutemperatuuri toas, õues, saunas jne.

Ilm on õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal ajal. ilma iseloomustavad praegusel hetkel sellele kohale iseloomulikud ilmaelemendid: õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm või lumesadu. Olulised ilmakujundajad on ka õhurõhk ja õhuniiskus.

Ilmaelemendid

õhurõhk

Rõhk mida avaldab õhk maale.

tuule kiirus ja suund

Tuulesuund on suund kust tuul kuhu puhub

tuulekiirus on see, kui kiiresti liigub tuul.

sademed

Maapinnale langev vihm, lumi lörts ja rahe

pilvisus

Pilvede kogum taevalaoutuses mingi maaala kohal.

õhuniiskus

Veeauru hulk õhus.

õhutemperatuur

Õhu soojusaste kindlal ajal, kindlas kohas.

päiksekiirgus

Kiirgus mida avaldab päike meile.Kui päiksekiirgus on väga tugev, siis see kahjustab meie tervist. Võib tekitada nahavähki

Pilveliigid

Rünksajupilved

Eriti kuumadel suvepäevadel võivad rünkpilved kasvada hiigelkõrgeks ja võtta laus hirmuäratavajd kujusid. Neid nimetatakse rünksaju- ehk äiksepilvedeks, mis toovad kaasa tormituule ja lühikes, kuid tugeva vihma- või raehoo.

Kihtpilved

Madalad, hallid ja tihedad ning katavad kogu taevast paksu kihina. Kihtpilved sarnanevad paksu uduga, mis ei ulatu maapinnani. Need tekivad kuni 2km kõrgusel siis, kui külm õhk on sooja ja niiske õhu maapinna lähedalt kõrgemale surunud ja ise asemele tulnud. Külma õhu peale lõksu jäänud soojem õhk jahtub, nende kokkupuutepiiril veearur kondenseerub ning tekivad kihilise ehitusega pilved.Kihtpilved põhjustavad tiheda ja pikaajalise vihmasaju.

Rünkpilved

Väikesed villakuhjad, mis moodustavad tõusvatest õhuvooludest soojenenud maapinna kohal. Neid kutsutaksegi ilusa ilma pilvedeks. Rünkpilved on keskmise kõrgusega pilved, need tekivad tavaliselt 2-10m kõrgusel ning koosnevad nii veepiiskadest kui ka lume- ja jääkristallide segust

Kiudpilved

Hõredad sulgjad pilved 7-10km kõrgusel taevalaotuses.Need koosnevad jääkristallidest, sest nii kõrgel valitsevad külmakraadid. Kiudpilved on õhukesed ja päike paistab neist läbi. Väiksemgi õhuliikumine annab pilvele uue kuju.

Tuule suund

Tuule suund näitab seda kust tuul kuhu puhub. kui tuul puhub põhjast, siis nimetatakse seda põhjatuuleks.

Tuule kiirus

Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga. Tuule kiirus näitab seda kui kiiresti tuul liigub m/s.