INIMESE ELUNDKONNAD

Mere som dette

elundkond

af Karl Lani

Magamine

af Karitta Turunin

Immuunsussüsteem

af Karolyn-Kristiina Loss

DIGESTIO APARATUA

af Eneko Uriarte Gutiérrez

INIMESE ELUNDKONNAD

SUGUELUNDKOND

MEHE SUGUELUNDKOND

MEHE PEAMISED VÄLIMISED SUGUELUNDID: munakotid ja suguti.

MEHE SISEMISED SUGUELUNDID: munandid, munandimanused, seemnejuhad seemnepõiekesed ja eesnääre.

MUNAKOTIS paiknevad munandid kusjuures vasakpoolne munand asetseb tavaliselt veidi madalamal kui parempoolne, samuti ei pruugi munandid olla päris võrdse suurusega.

SUGUTI EHK PEENIS koosneb peenisepeast ja peenisekehast.

MUNANDID asuvad munakotis, mis on vaheseinaga kaheks eraldunud.

MUNANDIMANUS on pehmem osa mis paikneb munandi peal sellesse koondunud seemnetorukesed ja algab seemnejuha.

EESNÄÄRE on väike organ mis paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees.

NAISE SUGUELUNDKOND

NAISE PEAMISED SUGUELUNDID ON: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.

naise suguelundite peamine ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi.

EMAKAS on enamiku emaste imetajate ja mõningate teiste selgroogsete suguelund, milles loode areneb.

MUNAJUHA on munasarjast emakani viiv juha, mille kaudu munarakk emakasse liigub.

TUPP on 7-10cm pikkune elastsete seintega pilujas - torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool.

MUNASARJAD asetsevad kahel pool emakat ning nad on sugunäärmed, mis toodavad naissuguhormoone ja samuti valmivad seal ka naissugurakud ehk munarakud.

KATTEELUNDKOND

NAHK on katteelundkond mille põhiülesandeks on inimese keha katmine.

NAHK KOOSNEB marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest.

nahk kaitseb ka organeid väliste vigastuste, UV -kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest.

SÄILITAB KEHATEMPERATUURI

ERITUSELUNDIKS

SÜNTEESITAKSE D VITAMIINI JA MELANIINI

MEELEELUND mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi.

Main topic

NÄRVISÜSTEEM

NÄRVISÜSTEEM on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitust.

NÄRVINAHK on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda ning närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid - pikem on akson ja lühikesed on dendriidid.

NÄRVIIMPULSIKS nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elekrilist signaali.

REFLEKS on kiire tahtmatu toimuv vastureaktsioon ärritusele.

peaaju on närvisüsteemi keskus, mis kontrollib enamikku keha liikumistest ning tagab inimese mõtlemise -ja õppimisvõime.

NÄRVISÜSTEEM OMAKORDA JAOTATAKSE KAHEKS:

KESKNÄRVISÜSTEEM mis juhib kogu organismi talitust ja koosneb pea -ja seljaajust.

PIIRDENÄRVISÜSTEEM mille moodustavad väljaspool selja -ja peaaju paiknevad närvid ning tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel.

PIIRDENÄRVISÜSTEEM JAGUNEB VEEL OMAKORDA KAHEKS:

KEHALISEKS EHKS SOMAATILISEKS NÄRVISÜSTEEMIKS: juhib tahtele alluvaid tegevusi ning koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest.

AUTONOOMSEKS EHK VEGETATIIVSEKS NÄRVISÜSTEEMIKS: juhib tahtele allumatuid tegevusi ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.

SISENÕRENÄÄRMED

SISENÕRENÄÄRMED on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre.

SISENÄÄRMETE HULKA KUULUVAD:

SUGUNÄÄRMED: toodavad suguhormoone.

KILPNÄÄRE: kõige suurem sisenõrenääre ning tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist, arengut ja ainevahetuse kiirust.

AJURIPATS: juhib teiste sisenõrenäärmete tööd ja toodab kasvuhormoone ja heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

KÄBIKEHAD: reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und.

NEERUPEALISED: toodavad adrenaliini, mis kiirendab ainevahetust.

KÕRVAKILPNÄÄRMED: kõige väiksemad sisenõrenäärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.

KÕHUNÄÄRE: ehk pankreas toodab insuliini, mis reguleerib varesuhkru taset.

VALGULISE EHITUSEGA HORMOONID-näiteks insuliin

STEROIDHORMOONID: näiteks suguhormoonid

IMMUUNSÜSTEEM

immuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes

KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS

OMANDATUD IMMUUNSUS

organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võib olla pärit nii väljas organismi poolt, kui ka organismi seest.

immuunsüsteemi kuuluvad:

LÜMF: on värvitu ja läbipaistev koevedelik.

LÜMFISÕLMED: paiknevad lümfisoonte vahel ning nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigusetekitajaid.

HARKELUND: asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfist.

PÕRN: asub kõhuõõnes ja hävitab haigusetekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.

LUUÜDI: tükirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.

LÜMFOTSÜÜDID: toodavad antikehi ning tapavad organismi võõrainete suhtes

MEELEELUNDKOND

inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi1000 erinevat lõhna.

HAISTERAKUD: paiknevad ninaõõne ülemises osas ja tänu nendele tunneme erinevaid lõhnu.

HAISTMISKARVAKESED: ulatuvad ninaõõne katvasse limakihti ning võtavad vastu lõhnaaineid.

KÕRV ON KUULMIS -JA TASAKAALUELUND.

TASAKAALUELUNDI moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega milles paiknevad karvakestega tunderakud.

HELI on ainuosakeste võnkumine mis levib õhus, vedelikes või tahkes keskkonnas, mida me kuuleme kahel érineval viisil:

helid kanduvad kõrva kuulmisretseptoriteni mööda kuulmekäiku ning helid jõuavad meieni otse koljuluude kaudu.

SISEKÕRVAS annavad tasakaalu tunnetust POOLRINGKANALID.

KESKKÕRV on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi, jalus- mille ülesanne on helivõngete võimendamine.

VÄLISKÕRVA moodustavad kõrvalest, mille ülesanne on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile.

TIGU on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga.

KUULMETÕRI hoiab õhurõhku mõlemal pool trummikilet võrdsena.

VÄLIST KUULMEKÄIKU ERALDAB KESKKÕRVAST TRUMMIKILE.

TRUMIKILE on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk.

SEEDEELUNDKOND

elundkond, mille ülesanne on organismi varustamine toitainetega.

inimese seedeelundkond koosneb suust neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust. Peale nende osalevad seedeprotsessides ka kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre

SAPIPÕIS: on vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund, kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

seedeelundkonna osad:

SUUÕES: seal asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.

NEEL: lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed.

SÜLJENÄÄRE: toodab sülge.

SÖÖGITORU: pikk torujas lihaseline elund, mille kaudu toit liigub makku.

MAGU: meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada.

PEENSOOL: seedekulgla kõige pikem osa ja peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi.

JÄMESOOL: seedekulgla lõpposa, kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad.

KAKSTEISTSÕRMIK: peensoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunääre ja sapipõie juha.

KÕHUNÄÄRE: eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde.

MAKS: on inimese suurim nääre.

ERITUSELUNDKOND

soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.

kopsudes toimub gaasivahetus.

nahk eritab higi.

elundkonna alla kuuluvad kusepõis, kusejuhad, kusiti, neerud, neerukoor, neerukäsi, kusetorud, neeruvaagen.

neerud on inimese peamine eritusorgan.

neerude peamised ülesanded on:

jääkainete eemaldamine organismist.

kehavedelike tasakaalu tagamine organismis.

vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres.

vere puhastamine.

VERERINGLUSELUNDKOND

vereringluseks nimetatakse vere liikumist organismis.

inimese vereringe jaguneb suureks vereringluseks ja väikseks vereringluseks ning koosneb südamest, verest ja veresoontest.

SUUREKS VERERINGEKS nimetatakse vere liikumisteed südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Tema ülesandeks on varustada organismi kudesid verega.

VÄIKSEKS EHK KOPSUVERERINGEKS nimetatakse vereringet, milles veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga ning tema ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada kaherakke hapnikuga.

VERESOONI ON KOLME PÕHILIST LIIKI:

ARTERID, VEENID, KAPILLAARID

ARTERITEKS nimetatakse veresooni, mille ülesanne on haplikurikka vere kandmine südamest kudedesse.

vere liikumise soontes tagab vererõhk.

VERERÕHK SÕLTUB: ringleva vere hulgast, südame töö sagedusest, veresoonte õõne suurusest, veresoonte elastsusest, inimese vanusest.

HINGAMISELUNDKOND

hingamine on organismi ja väliskeskkonna vahel toimuv gaasivahetus, mis ei sõltu meie tahtest, ning hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres.

kopsude ja vere vahel toimub gaasivahetus alveoolides.

hingamiselunditeks on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed, kopsud.

HINGAMISELUNDKONNA ülesanne on organismi varustamine hapnikuga.

HINGAMISTEED algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest.

KÕRI on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.

HINGETORU on torukujuline elund, mida mööda pääseb kopsudesse.

KOPSUD on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.

TUGI -JA LIIKUMISELUNDKOND

inimese tähtsaimateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete luud, vaagnavöötme luud, alajäsemete luud.

luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit.

luustiku ülesanneteks on:

tugevate katete moodustamine organitele

keha kandmine ja toestamine

rasvade talletuskoht

mineraalainete säilituskoht

inimesele liikumise võimaldamine

tugi- ja liikumiselundkonna ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid, ning ta koosneb luustikust ja lihastest.