af Kristel Ulp 7 år siden
559
Mere som dette
elule otsese ohu, surmaohu märkamist ja hädakaitseolukorda, mille puhul tuleb kõik jõud suunata situatsioonist eluga pääsemiseks.
Kui ähvardava ohu olemasolu on kindlaks tehtud, tuleb situatsiooni kontrolli alla saamiseks hakata aktiivselt kasutama jõuvahendeid.
Kui leidub kinnitust mingi ohu või riski olemasolu, tuleb olukord kontrolli alla saada jõuvahendite abil.
Kui konfliktsituatsioon võib täheldada passiivset vastuseisu, tuleb püüda olukorda kontrolli alla saada koostööd taotlevate vahenditega
Kui konfliktipooled hinnatakse koostöövalmiteks, siis tuleb kasutada alalhoidmise abinõusid.
Miks perevägivald?- Bioloogilised põhjendused. Indiviidi arenguloost tulenevad põhjendused Sotsiaalsed põhjendused. Ühiskonnast saadud väärtushinnangud.
Perevägivalla koosmõjumudel- Tüli ja vägivalla vahel peab tegema selget vahet. Politsei tegeleb nii vägivallatsejaga kui ka ohvriga.
Miks perevägivald?-. .
Tegevuse hindamisega seotud toimingud võib jaotada teabepõhisteks ja tundmuspõhisteks. Tundmuspõhised hindamised on igasugu järelarutelud, nt debriifing. On oluline, et hindamise käigus tuleks esile kõik sündmuste kulgu mõjutavad üksikasjad. Avameelne arutelu.
Agressiivsusel tuleb lasta kõigepealt vaibuda ja alles seejärel on võimalik hakata olukorda lahendama sõnade abil. Nagu politsei: tegutseb alati väiksema kahju tekitamise põhimõttel
ning oma tegevusega ei tohi provotseerida uusi vastuolusid.
Püütakse takistada:
Tõkestada võimalikult efektiivselt tulevasi konflikte.
Tõsta tööohutust ja tegutsemise efektiivsust
Konfliktide eskalatsiooni ( järkjärgulist laienemist)
Rahvahulk moodustub hulga inimestest, keda ei liida üksikisikute vahelised seosed. Rahvahulgale omased tunnused võivad esile kutsuda massikäitumist (kivide pildumine, tõkete esitamist jne)
Aktiivne tuumik
massipsühhioosi teket põhjustavad sageli rahvahulgas tegutsevad aktiivsed ässitajad. Tuumiku ümber koonduvad samal meelel olijad, kes ise ei tegutse, kuid on toeks ja aitavad tuumiku mõju suurendada.
Individuaalsuse kaotamine rahvamassis
rahvamassi sattunud inimese käitumist on põhjendatud individuaalsustunde minetamisega. Seda seletatakse enesetunnetuse nõrgenemisega massisituatsioonis ( anonüümsus, erutusseisund, sugestiooniseisund).
Massisituatsioonis ei ole inimene võimeline kontrollima enda ega oma käitumist. Ta ei mõtle tagajärgedele ega hooli sellest, mida teised tema käitumisest arvavad.
Massipsühhoos
Massipsühhoss- grupitegevuse seisund, mille puhul ärritunud rahvahulk häirib korda. Massipsühhioosis võib mingi tundmus nt hirm, vaimustus, ahitus haarata tervet rahvahulka. Tundmused, mis kanduvad üle ühelt teisele, ei pea tingimata vastama tegelikkusele.
Plahvatusohtlikud massisituatsioonid
Aktiivselt segadust tekitavad massisituatsioonid
Kontrolli all olevad rahvahulgad
tegevuse aluseks on rahvahulga hindamine
avalikkusele olukorra õige ettekujutuse andmine
avaliku korra tagamine
Politseitaktikalise läbirääkimisega on tegemist siis, kui vastaspool tahab olukorra lahendamiseks kasutada vägivalda, küdi ei ole siiski jõudnud oma kavatsust teoks teha.
Ka lepitamine
Sellisel juhul tuleks kasutada vahendajat, kelle ülesandeks on lihtsustada ja edendada läbirääkimisprotsessi, toetades konstruktiivsete ja õiglaste läbirääkimismeetodite kasutamist
Eksitamine oma huvide kaitseks
Vastaspoole ebakindluse süvendamine oa edu kindlustamiseks
Käsutamisõiguse alalhoidmine
Oma kasu eest seismine argumenteerimise abil
Usaldusel põhineb koostöö
Ühise lahenduse ostimine
vastaspoole strateegiast
läbirääkimiste lähtepositsioonist
oma eesmärkidest
imagot kujundav
Ühist kasu taotlev
Positsioonil põhinevad
Materiaalsed
laheneb läbirääkimiste teel, kui pooltel pole enam nõudmisi
Taktikalise läbirääkimise operatsioonis osalejaid on mõnikord pannud hämmastama pantvangiks sattunute negatiivne suhtumine politseisse ja samas positiivne suhtumine pantvangivõtjatesse = Stockholmi sündroom. Põhjuseks on peetud pantvangide surmahirmu ja sõltuvust pantvangivõtjate otsustest.
surmahirm, sõltuvus
Valmistumine, ühenduse võtmine, kontakti loomine
Strateegia valik- lähtealuseks on hinnangud vastaspoole kohta. Kasutatakse kahte strateegiavalikut:
Tuleb võita vastapoole usaldus.
Nõudmisi ja lahendusi pakutakse kauplemise ja kompromissi teel
Rahustamine nõuab palju aega ja seda enam kui inimene on eelnevalt ärritunud.
Rutiinses olukorras hakkavad meie toiminguid juhtima automaatsed tegutsemismudelid ja hoiakud.
Tegevuse arendamine selles osas eeldab töösituatsioonidega seotud turvameetmete kohustuslikku rakendamist ja töökohas läbiviidavat korduvat väljaõpet
Võimukasutuse paradoksid kaasnevad olukordadega, kus indiviidisisesed ja indiviidide vahelised väärtused omavahel kokku põrkuvad
Mida irratsionaalsem on ähvardaja, seda tõsisem on oht; mida irratsionaalsem on ähvardatav, seda nõrgem on õhu mõju
Mida halvemaks inimest peetakse, seda vähem peab ta teistele mõju avaldamiseks ennast halvana näitama.
Mida vähem ta millestki hoolib, seda vähem mõjutab teda sellest ilmajätmine.
mida vähem on inimesel kaotada, seda vähem on teda võimalik mõjutada kaotusega ähvardades
Kui olukord nõuab füüsilise jõu kasutamist, tuleb seda teha efektiivselt ja sellisel määral, et olukorra saaks kiiresti rahulikuks muuta. Mida kauem jõukasutamine kestab, seda keerulisemaks olukord muutub. Ideaaliks on lahendada konfliktsituatsioonid ikkagi vestluse teel.
Kontrolli omamine jõukasutuse üle võib mõjuda kahel viisil: lisab enesekindlust, sest teatakse, et vajaduse korral osatakse jõuvahendeid efektiivselt kasutada ja kui tekib vajadus jõukasutuse järele suudetakse olukorda leebemate vahenditega kiiresti rahustada.
Professionaalne jõukasutus eeldab oma reageeringute ja nende põhjuste head tundmist. Professionaalne jõukasutus konfliktsituatsioonis on osaliselt ka isiklike tunnete teadvustamine. Jõukasutamine tuleneb alati kliendi käitumisest, nii et ametnik kasutab jõuvahendeid olukorra rahustamiseks ja kliendi kaitseks.
Jõuvahendite kasutamine- kui kasutamine on vältimatu, tuleb seda teha parimal võimalikul viisil.
Jõukasutamine tuleneb alati kliendi käitumisest, nii et ametnik kasutab jõuvahendeid olukorra rahustamiseks ja kliendi kaitseks.
Jõuvahendite kasutamine- kui kasutamine on vältimatu, tuleb seda teha parimal võimalikul viisil.
Kui olukord nõuab füüsilise jõu kasutamist, tuleb seda teha efektiivselt ja sellisel määral, et olukorra saaks kiiresti rahulikuks muuta
Rääkides asjalikult, ilmutades mõistmist, olles ise rahulik, olles vaba eelarvamustest ja manitsedes rahulikkusele. Rahustamisele aitab kaasa ka see, kui julgustatakse osalisi rääkima.: küsi, kuula ära ja anna hinnang. Ole erapooletu; tugine faktidele.
Empaatia
Osapool on koostööaltim
Kui eeldused on olemas, siis on vestlemine kõige efektiivsem rahustamisviis.
Ennast tuleb tutvustada, esita neutraalseid küsimusi, et ärritunud inimest mõtlema panna; kuula, et saaksid aru, milles on küsimus; esita räägitu kohta täpsustavaid küsimusi; paku lahendusi välja ettevaatlikult; palu asjaosalistel esitada omapoolseid lahendusi; suuna tähelepanu millegile, mis aitaks maha rahuneda; tee midagi sellist, mis ei ole konfliktiga seotud; räägi meie vormis, kuid ära liialda.
Kui ta ei kuula, vaid on ärritunud- palu öeldut korrata,, korda ise tema sõnu; katkesta tema jutt, kasutades rääkija poole pöördudes tema eesnime.
Räägi meie vormis. Ära liialda.
Suuna tähelepanu millelegile, mis aitaks rahuneda
Palu asjaosaliste omapoolseid lahendusi
Lahnduste välja pakkumine ettevaatlikult
Täpsustavad küsimused
Kuula
Neutraalsed küsimused
Tutvusta
Vestlemine
Sisaldab infot kliendi motiivide ja tunnete kohta. Sõnatu informatsiooni edastamisega luuakse eeldused sõnadega rahustamisele. Konfliktsituatsioonide rahustamisel tuleb oma käitumises pöörata tähelepanu sõnatu info valdkondadele: silmside, liigutustega edasiandev info, vahekaugused ( privaatne ruum, ärritunud inimene vajab seda rohkem) ja paiknemine ( kontrolli võtmine olukorra üle), intonatsioon ja kõnemaneer
paiknemine
vahekaugused
liigutustega edasiandev info
silmside
Agressioon – püüe teisele kahju tekitada, kuid see on tahtlik ja sihilik teise inimese füüsiline või psühhiline kahjustamine. Kahju tekitamine on agressiooni eesmärk. Agressioonile on tüüpiline äge raevu- ja vihatunne, mis suunatakse konkreetsele inimesele, inimestele või asjadele.
Agressioon on pigem psühholoogiline, inimese emotsionaalset seisundit ja motiveeritud tegutsemist kirjeldav mõiste, samal ajal kui vägivald tähendab teisele kahju tekitamist sisemistest protsessidest sõltumata. On vihatunne, mida kogevad kõik inimesed ja millega liitub olukorrale vastav füsioloogiline häälestamine.
On määratletud kokkupõrkena või erimeelsusena kahe inimese vahel.
Eristatakse nelja tasandit
Vägivald
Ähvardused, vastuähvardused
Ähvarduste ja vastuähvarduste tasand. Kui inimesed satuvad tüli lahendamise katses ummikusse, kasutatakse vägivalda viimase vahendina olukorra lahendamiseks
Tüli
b. Kui konfliktipooled jäävad oma seiskohtade juurde, proovimata asju lahendada, võib tekkida tüli. Leitakse enamasti lahendus.
Vetlus
a. Inimestevahelised erimeelused mingis küsimuses on igapäevased. Erimeelsuste lahendamiseks on tavaliselt vaja vestlust või nõupidamist.
Konflikti mõjutavad ühel või teisel viisil mõlemad pooled
Vähemalt kahte isikut
