af Diana Liiv 5 år siden
380
Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel
19. sajandi Eestis mängis haridus ja teadus olulist rolli ühiskonna arengus. Tartu Ülikool taastati 1802. aastal ja sellest sai oluline hariduskeskus, kus õpetati mitmesuguseid aineid, sealhulgas matemaatikat, loodusteadusi ja keeli.
Åben
Klassitsistlikus stiilis mõisahoone Johann Voldemar Jannsen Graafik ja vaselõigete tegija Õpetajaks oli Dresdeni kunstnik Karl August Senff Lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid Vene impeeriumi kõrgkoolidesse tööle Professorite Instituut (1828-1839) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer Füüsik Moritz Hermann Jacobi Astronoom Wilhelm Struve Teadusmaailmas tunnustatud inimesed, kes tegutsesid ülikoolis Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas Tartu Ülikooli ümber Vaimuelu edenemine lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkorralduseks 1860-ndatel aastatel liitus väljarändamisliikumisega Sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu Tugines Vanale Testamendile Mõjuka sõna ja julge esinemisega Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik Juhan Leinberg oli rajaja Hakkas levima Järvamaa idaosas ja Harjumaal 1850-ndatel aastatel Maltsvetiliikumine Populaarsus tõusis, kuid sajandu lõpupoole hakkas järk-järgult vaibuma Leidis talurahvas laialdase toetuspinna Vennaskoguduste liikumine Ei saanud valitsevaks Eesti alal Loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid Vahend piirialade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Sai üheks usulahuks, kuid polnud enam riigiusk Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk Luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus Ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja Luterlik usk Kiriklikud olud ja usuliikumised Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad Rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857-1861)- rahvaväljaanne ilmus 1863.a Õpetatud Eesti Selts A.H Neusi Eesti rahvalaulude antoloogia (1850-1852) Eestimaa Kirjanduslik Ühing Estofiilsed suurorganisatsioonid Eesmärk- edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, keele ja kirjanduse ning maa tundmist Lõi Õpetatud Eesti Seltsi Ülikooli eesti keele lektor Koondas enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna Õppis ülikoolis arstiks Fr. R. Faehlmann D.H Jürgenson Fr. R. Kreutzwald Esimese põlve Eesti haritlased Eesti keele lektori ametikoht Asutasid mitmeid teaduslikke seltse Andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid Avaldasid kunstipärasel tasemel ilukirjandust Baltisakslastest eestihuvilised Uurisid eesti keelt ja kultuuri Estofiilid Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, mille aluseks oli põhjaeesti murre Eduard Ahrens XIX saj. teisel poolel võidulepääs Ühtne kirjakeel Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür Kirjandus Haridustee algas vallakoolist Pärnus hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" Püsivale ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen. Ajakirjandus Kirjasõna levitajateks kalendrid Esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht "Tarto maa rahwa Näddali-Leht" Ilmaliku kirjanduse võidulepääs 1854. a kehtestati kohustuslik koolisundus esimesena Pilistvere kihelkonnas Valgas tegutses Janis Cimze saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar Elementaarkooliõpetajate seminar Tartus rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks Pühapäva- ja paranduskoolid ning rändõpetajad aitasid hariduse lünklikust parandada Lõuna-Eestis tekkisid õigeusu maarahvakoolid Sellele järgnes kihelkonnakool Koolisundus Talurahva haridus Eestikeelne kirjasõna Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist Õpetati põhiliselt matemaatikat, loodusteadusi, geograafiat 2-3 õppeaastat Kõikides linnades Õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu Tallinnas ja Tartus Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid eraldi õpperingkonna. Keskuseks sai Tartu ülikool Elementaarkoolid Kreiskoolid Gümnaasiumid Ülikool Neljaastmeline ühtluskooli põhimõtted Koolireform Haridusolud Klassitsismi järgiti ka postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism Arhitektuur Teadus- ja põllumajandusseltsid, üliõpilaskorporatsioonid, laulukoorid, klubid, heategevusorganisatsioonid, abistamiskassad Seltsid Head eelduses mujal Euroopas edasiõppimiseks Rajati joonistuskool XIX saj. algusest teada üksikud eestlastest õpilased Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskus Tänu rektori headele suhetele keisriga toetati ülikooli rahaliselt Kliinik Anatoomikum Tähetorn Toomemäele Peahoone Ülikooli tarbeks ehitati Saksa ja ladina keeles Õppetöö Vene noormehed Välismaalased Enamik üliõpilasi pärines Balti kubermangudest Õpilased Filosoofiateaduskond Arstiteaduskond Õigusteaduskond Usuteaduskond Nagu Rootsi ajal oli ka nüüd 4 teaduskonda Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal Tartu ülikool 1798. a keelati Vene alamatel õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides, et hoida ära Prantsuse revolutsiooni "mässuliikumise" kandumist Vene impeeriumi Tartu ülikooli taasavamine Kasvas euroopaliku kultuuri mõju XIX saj. algas senise talupojakultuuri murenemine Mõjutas ka eestlaste kultuuri Seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga (eelkõige Saksamaa) Põlisrahvas Talupojakultuur Baltisakslased Kõrgkultuur Eesti kultuuripilt Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel
