Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel

Lisää tämän kaltaisia

Kultuur 20. Sajandi I poolel

luonut Alari Hommik

Islami kujunemine ja levik, Araabiamaade kultuur.

luonut Urmet Ader

Libeeria

luonut Oliver Ode

Haridus ja kultuur

luonut Laura Vassiljev

Klassitsistlikus stiilis mõisahoone

Johann Voldemar Jannsen

Graafik ja vaselõigete tegija

Õpetajaks oli Dresdeni kunstnik Karl August Senff

Lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid Vene impeeriumi kõrgkoolidesse tööle

Professorite Instituut (1828-1839)

Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer

Füüsik Moritz Hermann Jacobi

Astronoom Wilhelm Struve

Teadusmaailmas tunnustatud inimesed, kes tegutsesid ülikoolis

Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas Tartu Ülikooli ümber

Vaimuelu edenemine lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkorralduseks

1860-ndatel aastatel liitus väljarändamisliikumisega

Sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu

Tugines Vanale Testamendile

Mõjuka sõna ja julge esinemisega

Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik

Juhan Leinberg oli rajaja

Hakkas levima Järvamaa idaosas ja Harjumaal 1850-ndatel aastatel

Maltsvetiliikumine

Populaarsus tõusis, kuid sajandu lõpupoole hakkas järk-järgult vaibuma

Leidis talurahvas laialdase toetuspinna

Vennaskoguduste liikumine

Ei saanud valitsevaks Eesti alal

Loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid

Vahend piirialade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks.

Sai üheks usulahuks, kuid polnud enam riigiusk

Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk

Luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.

1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus

Ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja

Luterlik usk

Kiriklikud olud ja usuliikumised

Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad

Rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857-1861)- rahvaväljaanne ilmus 1863.a

Õpetatud Eesti Selts

A.H Neusi Eesti rahvalaulude antoloogia (1850-1852)

Eestimaa Kirjanduslik Ühing

Estofiilsed suurorganisatsioonid

Eesmärk- edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, keele ja kirjanduse ning maa tundmist

Lõi Õpetatud Eesti Seltsi

Ülikooli eesti keele lektor

Koondas enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna

Õppis ülikoolis arstiks

Fr. R. Faehlmann

D.H Jürgenson

Fr. R. Kreutzwald

Esimese põlve Eesti haritlased

Eesti keele lektori ametikoht

Asutasid mitmeid teaduslikke seltse

Andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid

Avaldasid kunstipärasel tasemel ilukirjandust

Baltisakslastest eestihuvilised

Uurisid eesti keelt ja kultuuri

Estofiilid

Estofiilid ja esimesed eesti haritlased

Koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, mille aluseks oli põhjaeesti murre

Eduard Ahrens

XIX saj. teisel poolel võidulepääs

Ühtne kirjakeel

Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür

Kirjandus

Haridustee algas vallakoolist

Pärnus hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees"

Püsivale ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen.

Ajakirjandus

Kirjasõna levitajateks kalendrid

Esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht "Tarto maa rahwa Näddali-Leht"

Ilmaliku kirjanduse võidulepääs

1854. a kehtestati kohustuslik koolisundus esimesena Pilistvere kihelkonnas

Valgas tegutses Janis Cimze saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar

Elementaarkooliõpetajate seminar Tartus rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks

Pühapäva- ja paranduskoolid ning rändõpetajad aitasid hariduse lünklikust parandada

Lõuna-Eestis tekkisid õigeusu maarahvakoolid

Sellele järgnes kihelkonnakool

Koolisundus

Talurahva haridus

Eestikeelne kirjasõna

Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist

Õpetati põhiliselt matemaatikat, loodusteadusi, geograafiat

2-3 õppeaastat

Kõikides linnades

Õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu

Tallinnas ja Tartus

Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid eraldi õpperingkonna. Keskuseks sai Tartu ülikool

Elementaarkoolid

Kreiskoolid

Gümnaasiumid

Ülikool

Neljaastmeline ühtluskooli põhimõtted

Koolireform

Haridusolud

Klassitsismi järgiti ka postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel

Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism

Arhitektuur

Teadus- ja põllumajandusseltsid, üliõpilaskorporatsioonid, laulukoorid, klubid, heategevusorganisatsioonid, abistamiskassad

Seltsid

Head eelduses mujal Euroopas edasiõppimiseks

Rajati joonistuskool

XIX saj. algusest teada üksikud eestlastest õpilased

Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskus

Tänu rektori headele suhetele keisriga toetati ülikooli rahaliselt

Kliinik

Anatoomikum

Tähetorn Toomemäele

Peahoone

Ülikooli tarbeks ehitati

Saksa ja ladina keeles

Õppetöö

Vene noormehed

Välismaalased

Enamik üliõpilasi pärines Balti kubermangudest

Õpilased

Filosoofiateaduskond

Arstiteaduskond

Õigusteaduskond

Usuteaduskond

Nagu Rootsi ajal oli ka nüüd 4 teaduskonda

Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal Tartu ülikool

1798. a keelati Vene alamatel õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides, et hoida ära Prantsuse revolutsiooni "mässuliikumise" kandumist Vene impeeriumi

Tartu ülikooli taasavamine

Kasvas euroopaliku kultuuri mõju

XIX saj. algas senise talupojakultuuri murenemine

Mõjutas ka eestlaste kultuuri

Seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga (eelkõige Saksamaa)

Põlisrahvas

Talupojakultuur

Baltisakslased

Kõrgkultuur

Eesti kultuuripilt

Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel