von Marleen Kerge Vor 7 Monaten
89
Mehr dazu
Kirik jäi organisatsiooniks, mida valitsev režiim ei suutnud täielikult oma kontrollile allutada.
Selleks muudeti kiriklikud surnuaiapühad ilmalikega, noorte suvepäevad asendasid kiriklikke leeriskäimisi.
Seetõttu hakkas kirikuõpetajate koolitamisega tegelema Tallinna Konsistooriumi juurde rajatud usuteaduste instituut.
Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem.
Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut.
1970. aastal mindi üle kohustuslikule keskharidusele.
Põhjalikult muudeti üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Hakati süvendatult õpetama ka NSV Liidu ajalugu.
Paljud endised õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud vallandati ja tembeldati rahvavaenlasteks.
Põhja-Eesti elanikkonda hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV ning see soodustas eelkõige Tallinnas lääneliku eluviisi juurdumist.
Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat.
1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile.
Eesti Televisioon alustas saateid 1955. aastal.
Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel, mil ka poliitilised olud olid vabamaks muutunud.
Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit.
Vaba mõtte levikut takistasid tsensuur ja pidev meelsuskontroll.
Kultuuriinimestele avaldati ideoloogilist survet, mis oli ahistav Stalini valitsemise viimastel aastatel.
20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimest korda katsed kloonida loomi.
Teoreetiliselt on seda võimalik teha ka inimestega aga siukene tegevus on paljudes riikides, ka Eestis, keelatud.
Teadlased tegid vapustavaid avastusi geneetika ja biotehnoloogia alal.
Keemiauuringute eesmärk oli luua uute omadustega materjale.
Selliseid materjale vajati nii sõjanduses kui ka riidetööstuses, ehituses, autotööstuses ja mujal.
Stalini ajal nimetati küberneetikat NSV Liidus ebateaduseks ja keelati teadlastel sellega tegeleda.
Sellepärast ei suutnud NSV Liit hiljem oma mahajäämust selles vallas enam tasa teha.
1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist.
Küberneetika
Uurib juhtimist, teabe töötlemise üldisi seaduspärasusi.
1969. aastal laskusid ameeriklased Kuule. (Neil Armstrong ja Edwin Aldrin)
USA siiamaani juhtpositsioonil kosmoseuuringutes.
1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit.
Esimene naiskosmonaut kosmoses Valentina Tereškova (1963)
Kosmoses esimene inimene Juri Gagarin (1961)
1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, peagi järgnesid mehitatud kosmoselaevad.
3.11.1957 saadeti esimene elusolend kosmosesse (Laika).
1986. aastal toimus Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaamas plahvatus.
Avarii mõjutas Ukrainat, Valgevene, Venemaad ning ka Skandinaaviat.
Tuumarelvade kasutuselevõtmine tõi kaasa ülemaailmse tuumasõja ohu.
Tuumajõuseadmetega varustati ka allvee- ja sõjalaevu.
Tuumajõul ehitati NSV Liidus jüümurdjaid.
Kaubalaevade varustamine oli liiga kulukas.
Tuumaenergiat kasutatai kõigepealt võimsate pommide loomiseks ning alles hiljem hakati ehitama tuumaelektrijaamu.
Teaduse ja tehnika arengus muutusid tähtsamateks suundadeks aatomiuuringud ja raketitööstus.
Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa.
Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuundi, see omakorda suurendas meelelahutuse tootjate sissetulekuid.
Kultuuriväärtused said kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele.
Tähtsaks muutus sport.
Töötati välja dopingud, et parandada sportlaste võimeid.
Märgates dopingu halba mõju keelati nende kasutamine.
Loodi palju suurepäraseid teoseid, mis peegeldasid oma maailmanägemist, sellepärast pidid nad taluma tagakiusamisi.
Ida-Lööne vastasseisu tõttu oli kultuurielu paljuski seotud propagandaga.
Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki vahendeid. (ajalehti, kino, muusika, kunst, raadiot jne).
Lääneriikide ülikoolides saavutasid laia kõlapinna mitmesugused vasakpoolsed õpetused ning üliõpilased hakkasid nõudma ümberkorraldusi ühiskonnas.
Võimsad noorte väljaastumised 1968. aastal Prantsusmaal.
Ülikoolides said õppima hakata ka vaesemad.
Seetõttu muutus üliõpilaskond ühiskonna suhtes palju kriitilisemaks.
Vajadus haritud spetsialistide järel sundis riike oma haridussüsteemi reformima.
Nende nähtuste kõrvaldamine on demokraatia kindlustumise seisukohalt väga tähtis.
Meeste eeskujuks aga Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones ja ahrd rock'i esindajad.
Kiire majanduskasv.
Võimsamatele inimestele loodi erikauplused.
Võimalik oli osta spekulantidelt, ehk inimestelt kes müüsid kaupa kallimalt edasi.
Ei suudetud piisavas koguses kaupu toota ning see põhjustas defitsiidi.
Heaolu puudumist õigustati teise maailmasõja tagajärgedega ja lääneriikide sõjakusega.
