Kultuur ja eluolu pärast Teist maailmasõda

Mais informações

Eesti ajalugu. Teema 10. Iseseisvumine.

por Andro Tiits

Islam ja kristlus

por Marleen Kerge

Nõukogude aja kultuur, elu-olu ja mentaliteet

por Hanna Hillak

Vaimuelu Rootsi ajal

por madelin rattus

Kultuur ja eluolu pärast Teist maailmasõda

Eesti NSV kultuur

Kiriku koht ühiskonnas

Kirikul oli nõukogude ühiskonnas omamoodi vaimse vastupanu roll.

Nõukogulikes oludes vähenes kiriku traditsiooniline moraalne ja tasakaalustav roll eestlaste igapäevaelus.

Kirik jäi organisatsiooniks, mida valitsev režiim ei suutnud täielikult oma kontrollile allutada.

Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku suhtumist kirikusse ja religiooni.

Selleks muudeti kiriklikud surnuaiapühad ilmalikega, noorte suvepäevad asendasid kiriklikke leeriskäimisi.

Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi.

Seetõttu hakkas kirikuõpetajate koolitamisega tegelema Tallinna Konsistooriumi juurde rajatud usuteaduste instituut.

Haridusolud

1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas.

Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem.

Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut.

Alates 1959. aastast kehtis Eesti NSV-s 8-klassiline kooliharidus.

1970. aastal mindi üle kohustuslikule keskharidusele.

Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teste nõukogude vabariikide ühtluskoolu süsteem.

Põhjalikult muudeti üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Hakati süvendatult õpetama ka NSV Liidu ajalugu.

Paljud endised õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud vallandati ja tembeldati rahvavaenlasteks.

Rahva aktiivsus kultuurielus

Järjest kasvas massiteabevahendite tähtsus.

Põhja-Eesti elanikkonda hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV ning see soodustas eelkõige Tallinnas lääneliku eluviisi juurdumist.

Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat.

1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile.

Eesti Televisioon alustas saateid 1955. aastal.

Kultuuri laiemat tarbimist soodustas ka linnastumine ja see, et rahva haridus- ning materiaalne tase tõusis.

Taastus laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta laulupidu.

Rahva aktiivne kultuurielu püsis ja väljendus eelkõige isetegevusharrastustes.

Haritlaskonna uus põlvkond

Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas uus põlvkond haritlasi.

Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel, mil ka poliitilised olud olid vabamaks muutunud.

1950. aastate teisel poolel said haritlased jälle oma loometööd tegema hakata.

Hulk loomeinimesi pidid oma tööd hukka mõistma. Kultuuri- ja teadusasutustest vallandati paljusid.

Poliitiline umbusk haritlase suhtes jõudis haripunkti EKP VIII pleenumil (1950) ja järgnevatel aastatel.

Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks ning nende aktiivne loometegevus kahanes.

Nõukogulik kultuuripoliitika

Eesti kultuur eraldati läänemaailma vaimsetest suundumustest ja seoti sihikindlalt vene kultuuriga.

Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit.

Nõukogude võim seadis eesmärgiks juurutada ühiskonnas sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku kultuuri.

Vaba mõtte levikut takistasid tsensuur ja pidev meelsuskontroll.

Kultuuriinimestele avaldati ideoloogilist survet, mis oli ahistav Stalini valitsemise viimastel aastatel.

Teadus ja kultuur

Teadus

Keemia ja biotehnoloogia

20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimest korda katsed kloonida loomi.

Teoreetiliselt on seda võimalik teha ka inimestega aga siukene tegevus on paljudes riikides, ka Eestis, keelatud.

Teadlased tegid vapustavaid avastusi geneetika ja biotehnoloogia alal.

Keemiauuringute eesmärk oli luua uute omadustega materjale.

Selliseid materjale vajati nii sõjanduses kui ka riidetööstuses, ehituses, autotööstuses ja mujal.

Arvutid

Stalini ajal nimetati küberneetikat NSV Liidus ebateaduseks ja keelati teadlastel sellega tegeleda.

Sellepärast ei suutnud NSV Liit hiljem oma mahajäämust selles vallas enam tasa teha.

1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist.

Küberneetika

Uurib juhtimist, teabe töötlemise üldisi seaduspärasusi.

Kosmoseajastu

1969. aastal laskusid ameeriklased Kuule. (Neil Armstrong ja Edwin Aldrin)

USA siiamaani juhtpositsioonil kosmoseuuringutes.

1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit.

Esimene naiskosmonaut kosmoses Valentina Tereškova (1963)

Kosmoses esimene inimene Juri Gagarin (1961)

1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, peagi järgnesid mehitatud kosmoselaevad.

3.11.1957 saadeti esimene elusolend kosmosesse (Laika).

Tuumaenergeetika

1986. aastal toimus Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaamas plahvatus.

Avarii mõjutas Ukrainat, Valgevene, Venemaad ning ka Skandinaaviat.

Tuumarelvade kasutuselevõtmine tõi kaasa ülemaailmse tuumasõja ohu.

Tuumajõuseadmetega varustati ka allvee- ja sõjalaevu.

Tuumajõul ehitati NSV Liidus jüümurdjaid.

Kaubalaevade varustamine oli liiga kulukas.

Tuumaenergiat kasutatai kõigepealt võimsate pommide loomiseks ning alles hiljem hakati ehitama tuumaelektrijaamu.

Teaduse ja tehnika arengus muutusid tähtsamateks suundadeks aatomiuuringud ja raketitööstus.

Kultuur

Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur

Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa.

Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuundi, see omakorda suurendas meelelahutuse tootjate sissetulekuid.

Kultuuriväärtused said kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele.

Külm sõda kultuuri vallas

Tähtsaks muutus sport.

Töötati välja dopingud, et parandada sportlaste võimeid.

Märgates dopingu halba mõju keelati nende kasutamine.

Loodi palju suurepäraseid teoseid, mis peegeldasid oma maailmanägemist, sellepärast pidid nad taluma tagakiusamisi.

Ida-Lööne vastasseisu tõttu oli kultuurielu paljuski seotud propagandaga.

Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki vahendeid. (ajalehti, kino, muusika, kunst, raadiot jne).

Haridus muutus kättesaadavamaks

Lääneriikide ülikoolides saavutasid laia kõlapinna mitmesugused vasakpoolsed õpetused ning üliõpilased hakkasid nõudma ümberkorraldusi ühiskonnas.

Võimsad noorte väljaastumised 1968. aastal Prantsusmaal.

Ülikoolides said õppima hakata ka vaesemad.

Seetõttu muutus üliõpilaskond ühiskonna suhtes palju kriitilisemaks.

Vajadus haritud spetsialistide järel sundis riike oma haridussüsteemi reformima.

Muutused igapäevaelus

Muutused ühiskondlikes hoiakustes

Tänapäevalgi esineb idablokki kuulunud maades, ka Eestis, küllaldaselt nii soolist kui ka rassilist ja rahvuslikku diskrimineerimist.

Nende nähtuste kõrvaldamine on demokraatia kindlustumise seisukohalt väga tähtis.

Pärast teist maailmasõda kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus.

Alates 1960. aastate lõpust muutusid ühiskonna arusaamad tugevalt, hakati üha enam nõudma soolist ja rassilist võrdsust.

Kuulsamate isikute hoiakud mõjutasid inimeste meelsust.

Muutused moes

1950.-1960. aastatel kujundasid Euroopa naistemoodi kuulsad näitlejannad Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor.

Meeste eeskujuks aga Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones ja ahrd rock'i esindajad.

Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju.

Eelkõige muutus naistemood, kuid 1950.-1980. aastail loodi ka uut tüüpi moodsaid riideid meestele.

Muutused olmes

Lääneriikides suudeti luua heaoluühiskond.

Kiire majanduskasv.

Tuumasõjaohuga hirmutati inimesi ka läänemaardes ning sealsed relvatootjad said riigilt iga aasta aina rohkem raha.

Stalini-aegses NSV Liidus ei peetud tarbekaupade tootmist oluliseks.

Võimsamatele inimestele loodi erikauplused.

Võimalik oli osta spekulantidelt, ehk inimestelt kes müüsid kaupa kallimalt edasi.

Ei suudetud piisavas koguses kaupu toota ning see põhjustas defitsiidi.

Idabloki maades oli inimeste elutase lääneriikidega võrreldes madalam.

Heaolu puudumist õigustati teise maailmasõja tagajärgedega ja lääneriikide sõjakusega.