HARIDUS
Massimeedia
Valitus
Kirikud
Töökohad
Tervishoiuasutused
Koolid
TEGEVUS
Ühiskond
Grupp
Indiviid
POSITIIVSE MÕTLEMISSTIILI JA TEGEVUSVIISIDE KUJUNDAMINE
Tervise determinandid e tervist mõjutavad tegurid
Keskkond 20%
sotsiaal-majanduslik
tehislik
looduslik
toit
Tervishoid 10%
ravi
haiguste ennetus
hooldus
tervisarendus
Eluviis 50%
harjumused
töö- ja puhkereziim
kehaline aktiivsus
toitumine
Geneetika e pärilikkus 20%
küpsemine
närvisüsteemi tüüp
vananemine
kehaehitus ja -talitus
bioloogiline foon
RAHVATERVIS on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
MEDITSIIN
Haigus
Patogenees - haiguse teke, areng ld.k pathos=haigus, kannatus; kr.k genesis=sünd, põhjus, areng.
Terviseteadused- rahvastikurühmale
Tervisekasvatus - teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks.
Haiguste ennetamine - inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks.
Tervisekaitse - inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus.
Tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.
Tervisedendus - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.
KLIINILINE MEDITSIIN - indiviidi keskne
Taastus
Ravi
TERVISEMÕJURITE e Tervise Determinantide mudelid
Dahlgren ja Whitehead´i determinantide mudel. Inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid. Inimese tervis oleneb sellest, millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Riigi poliitilised otsused määravad, kas inimestel on võrdsed võimalused enesearengusk ning kas ühiskond on sidus ning tervist toetav.
Barclay ja Fleming´i tervisemõjurite mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, mis on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine,sõltuvusained jne)
Tarlovi´i tervisemõjurite mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse: Geenid (5%) ja bioloogia, tervishoid e meditsiiniabi (17%), tervisekäitumine ja sotsiaalsed mõjurid (25-60%).
Ryan ja Travis´e determinantide mudelit tuntakse ka "jäämäe mudeli" nimetuse all. Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda saame mõõta ja hinnata. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.
Salutogenees - ld.k. salus=tervis,genesis=teke. Antonovski käsitleb tervist kui suurust, mis põhineb organismi ressurssidel kas posit või negat suunas sõltuvalt toimetulekuoskusest kriisiolukordades.
TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine. Suutlikkus kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid.
TERVISE KONTSEPTSIOONID
Akadeemiline - tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.
füüsiline heaolutunne
Elu mõtte tunnetus
Eneseteostusvõime
Tegutsemisvõime
Psühholoogiline heaolu (rõõm, rahulolu jm.)
Meditsiiniline- tervis, kui haiguse puudumine
Funktsionaalset normi, kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli. Nõuab ühiskondlikult kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu.
Statistilised biomeditsiinilised näitajad
