RAHVATERVIS

Lisää tämän kaltaisia

TÜ Talukartul

luonut Karl-Oskar Õun

“globaliseerumine”

luonut Elisabeth Kottisse

Alkoholi kahjulikmõju tervisele

luonut Elisabeth Käbin

Välis-Eesti

luonut Diana Ots

HARIDUS

Massimeedia

Valitus

Kirikud

Töökohad

Tervishoiuasutused

Koolid

TEGEVUS

Ühiskond

Grupp

Indiviid

POSITIIVSE MÕTLEMISSTIILI JA TEGEVUSVIISIDE KUJUNDAMINE

Tervise determinandid e tervist mõjutavad tegurid

Keskkond 20%

sotsiaal-majanduslik

tehislik

looduslik

toit

Tervishoid 10%

ravi

haiguste ennetus

hooldus

tervisarendus

Eluviis 50%

harjumused

töö- ja puhkereziim

kehaline aktiivsus

toitumine

Geneetika e pärilikkus 20%

küpsemine

närvisüsteemi tüüp

vananemine

kehaehitus ja -talitus

bioloogiline foon

RAHVATERVIS on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

MEDITSIIN

Haigus

Patogenees - haiguse teke, areng ld.k pathos=haigus, kannatus; kr.k genesis=sünd, põhjus, areng.

Terviseteadused- rahvastikurühmale

Tervisekasvatus - teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks.

Haiguste ennetamine - inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks.

Tervisekaitse - inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus.

Tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.

Tervisedendus - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.

KLIINILINE MEDITSIIN - indiviidi keskne

Taastus

Ravi

TERVISEMÕJURITE e Tervise Determinantide mudelid

Dahlgren ja Whitehead´i determinantide mudel. Inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid. Inimese tervis oleneb sellest, millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Riigi poliitilised otsused määravad, kas inimestel on võrdsed võimalused enesearengusk ning kas ühiskond on sidus ning tervist toetav.

Barclay ja Fleming´i tervisemõjurite mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, mis on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.

Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine,sõltuvusained jne)

Tarlovi´i tervisemõjurite mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse: Geenid (5%) ja bioloogia, tervishoid e meditsiiniabi (17%), tervisekäitumine ja sotsiaalsed mõjurid (25-60%).

Ryan ja Travis´e determinantide mudelit tuntakse ka "jäämäe mudeli" nimetuse all. Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda saame mõõta ja hinnata. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Salutogenees - ld.k. salus=tervis,genesis=teke. Antonovski käsitleb tervist kui suurust, mis põhineb organismi ressurssidel kas posit või negat suunas sõltuvalt toimetulekuoskusest kriisiolukordades.

TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine. Suutlikkus kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid.

TERVISE KONTSEPTSIOONID

Akadeemiline - tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.

füüsiline heaolutunne

Elu mõtte tunnetus

Eneseteostusvõime

Tegutsemisvõime

Psühholoogiline heaolu (rõõm, rahulolu jm.)

Meditsiiniline- tervis, kui haiguse puudumine

Funktsionaalset normi, kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli. Nõuab ühiskondlikult kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu.

Statistilised biomeditsiinilised näitajad