ENSV

Ver más

AUTARKIA

por yago del campo

Organigram

por Hannes Urbanik

Organigram

por Kairit Kruusa

ENSV

por Kermo Tumanov

ENSV

Sulaaeg ja kuldsed kuuekümnendad

Elementaarse isiku­vabaduse tekkimine sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitme­palgeline nn rahvus­kommunistide põlvkond, kellest osa uskus naiivselt, et kehtivat poliitilist režiimi on võimalik demokraatlikumaks ja inimlikumaks muuta.

Poliitiliste olude liberaliseerumine, metsa­vendluse hääbumine, kolhooside edenemine ja inimeste materiaalse olu­korra paranemine soodustasid olemasoleva süsteemiga kohanemist.

Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal kustutas Eestis viimased lootused Lääne abile Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks.

Stalini surmale järgnenud sulaaeg tõi kaasa vabanemise pea kõigis ühiskonna­elu valdkondades.

MAJANDUS

Uusvenestamine ja 40 kiri

Ajalehed pöördumist muidugi ei avaldanud, kuid rahva hulgas leidis nn 40 kiri laialdast poole­hoidu, seda paljundati ja levitati salaja käest kätte. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka välis­riikide tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamis­poliitika Eesti NSV-s mõne­võrra pehmenes.

Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvus­kultuur võib hääbuda. Ühiskonnas süvenes rahulolematus, mis leidis esialgse väljundi 1980. aasta sügisel toimunud noorsoo­rahutustes.

Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täis­väärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka nn rahvaste­vahelise suhtlemise keelt, s.o vene keelt. Vene keelt hakati õpetama juba laste­aedades ja üldharidus­kooli esimeses klassis, kõrgkoolides suurendati oluliselt vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles.

1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salajase otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“, mis omistas vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse.

Karl Vaino tõus Eesti NSV juhiks tähendas põhi­mõttelist pööret liidu­vabariigi sise­poliitilises elus. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja.

METSAVENDLUS

Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suur­küüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest.

Nõukogude allikate andmetel hukkus ajavahemikul 1946–1956 "metsavendluse tulemusena" 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget, 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB, MGB ja 47 sõjaväelast.

Metsavendade vastu võitlesid sõjavägi, miilitsaüksused ja julgeolekuorganid.

VALITSEMINE

EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsus.

Kogu võim kuulus Kommunistlikule Parteile.