Hellenismiajastu - Joel Meeks

Ver más

Eesti ajalugu. Teema 10. Iseseisvumine.

por Andro Tiits

Läbirääkimised

por Mirell Põllumäe

Islam ja kristlus

por Marleen Kerge

Hellenismiajastu

por aigar paal

Hellenismiajastu

Kirjandus

Klassikalisele preioodile iseloomulikud sügavmõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi.

Eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega.

Erinevalt varasemast ei pööranud poeedid tähelepanu enam ühiskonna probleemidele ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile.

Filosoofia

Skulptuur

Milose Venus

Nike

Skulptuur muutus hellenismiperioodil varasemast dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.

Hellenistlikud linnad

Ateena oli filosoofiakeskus

Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias.

Aleksandria Egiptuses oli suurim Vahemere maade teadus- ja kultuurikeskus. Museioni tempel ja raamatukogu.

Vallutuste tulemused

Hellenismiperiood - periood, mil kreeklased valisesid Idamaade üle. Kestis Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni 30 eKr, mil Rooma vallutas Egiptuse.

Kreekapärased linnad Aasias

Kreeka keele ja kreeka elulaadi levitamine Lähis-Ida maadesse

Maailmariigi loomine

Kultuur

Stoitsistlik koolkond arvas, et saatusele pole mõtet vastu hakata, hingerahu toob hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine.

Epikurose koolkond arvas, et peale surma ei juhtu midagi. Pole vaja surma karta, tuleb elu nautida.

Filosoofia ei tegelenud moraaliga vaid otsiti hingerahu

Kirjanduses oli populaarne luule, Aleksandria luule pööras tähelepanu elegantsele stiilile, moraaliküsimused unustati.

Kultuuri soositi, hellenistlikud valitsejad kutsusid oma õukonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu maailmast.

Aleksander Suure vallutused

Aleksander Suur suri 32. aastaselt 323eKr

Ainuke riik, mida Aleksander Suur ei suutnud vallutada oli India

Vallutas Pärsia, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia

Kaks aastat peale kuningaks saamist 334eKr, asus Aleksander maid vallutama.

Makedoonia kuningriik

Philippos II poeg Aleksander sai 336 eKr Makedoonia kuningriigi valitsejaks.

4. sajandil eKr tugevdas kunigas Philippos II Makedoonia kuningriiki, mis vallutas 338eKr Kreeka.

Riigikorraldus

Orjade arv kasvas.

Linnriigid polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele.

Hellenistlikke suurriike valitsesid enamasti piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid.

Võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti linnade siseasjade korraldamisega.

Hellenistlikud suurriigid

Seleukiidide riik Mesopotaamias ja Süürias Makedoonia, millele allusid Kreeka polised

Ptolemaiose riik Egiptuses

Aleksandri surma järel lagunes Impeerium

Teadus

Eukleides (u 365 - u 300 eKr)

Eukleides

Archimedes oli tuntud hellenismiperioodi kuulsaimaks füüsikuks ja leiutajaks. Ta tegi kindlaks vedelikes asetsevatele kehadele mõjuva üleslükkejõu.

Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas ülestõukejõu.

Astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios koostas põhjaliku maailmakaardi.

Ptolemaios põhjendas, et Päike ja muud tähed on paigal, aga Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese.

Astronoomid tegid kindlaks, et Maa on kerakujuline ja arvustasid välja igikaudse ümbermõõdu. Enamik astronoome arvas, et Maa on universumi keskpunkt.

Matemaatik Eukleides sõnastas geomeetria põhialused

Hellenismiajaks loetakse perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla, ehk siis alates 338 e.m.a kuni 30 e.m.a.