Hellenismiajastul valitsesid suurrikeid kreeka-makedoonia päritolu monarhid, kelle võim oli piiramatu. Linnriigid kaotasid oma sõltumatuse, alludes suurriikide valitsejatele, ning orjade arv kasvas märkimisväärselt.
Klassikalisele preioodile iseloomulikud sügavmõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi.
Eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega.
Erinevalt varasemast ei pööranud poeedid tähelepanu enam ühiskonna probleemidele ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile.
Filosoofia
Skulptuur
Milose Venus
Nike
Skulptuur muutus hellenismiperioodil varasemast dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.
Hellenistlikud linnad
Ateena oli filosoofiakeskus
Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias.
Aleksandria Egiptuses oli suurim Vahemere maade teadus- ja kultuurikeskus. Museioni tempel ja raamatukogu.
Vallutuste tulemused
Hellenismiperiood - periood, mil kreeklased valisesid Idamaade üle. Kestis Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni 30 eKr, mil Rooma vallutas Egiptuse.
Kreekapärased linnad Aasias
Kreeka keele ja kreeka elulaadi levitamine Lähis-Ida maadesse
Maailmariigi loomine
Kultuur
Stoitsistlik koolkond arvas, et saatusele pole mõtet vastu hakata, hingerahu toob hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine.
Epikurose koolkond arvas, et peale surma ei juhtu midagi. Pole vaja surma karta, tuleb elu nautida.
Filosoofia ei tegelenud moraaliga vaid otsiti hingerahu
Kirjanduses oli populaarne luule, Aleksandria luule pööras tähelepanu elegantsele stiilile, moraaliküsimused unustati.
Kultuuri soositi, hellenistlikud valitsejad kutsusid oma õukonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu maailmast.
Aleksander Suure vallutused
Aleksander Suur suri 32. aastaselt 323eKr
Ainuke riik, mida Aleksander Suur ei suutnud vallutada oli India
Vallutas Pärsia, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia
Kaks aastat peale kuningaks saamist 334eKr, asus Aleksander maid vallutama.
Makedoonia kuningriik
Philippos II poeg Aleksander sai 336 eKr Makedoonia kuningriigi valitsejaks.
4. sajandil eKr tugevdas kunigas Philippos II Makedoonia kuningriiki, mis vallutas 338eKr Kreeka.
Riigikorraldus
Orjade arv kasvas.
Linnriigid polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele.
Hellenistlikke suurriike valitsesid enamasti piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid.
Võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti linnade siseasjade korraldamisega.
Hellenistlikud suurriigid
Seleukiidide riik Mesopotaamias ja Süürias Makedoonia, millele allusid Kreeka polised
Ptolemaiose riik Egiptuses
Aleksandri surma järel lagunes Impeerium
Teadus
Eukleides (u 365 - u 300 eKr)
Eukleides
Archimedes oli tuntud hellenismiperioodi kuulsaimaks füüsikuks ja leiutajaks. Ta tegi kindlaks vedelikes asetsevatele kehadele mõjuva üleslükkejõu.
Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas ülestõukejõu.
Astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios koostas põhjaliku maailmakaardi.
Ptolemaios põhjendas, et Päike ja muud tähed on paigal, aga Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese.
Astronoomid tegid kindlaks, et Maa on kerakujuline ja arvustasid välja igikaudse ümbermõõdu. Enamik astronoome arvas, et Maa on universumi keskpunkt.
Hellenismiajaks loetakse perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla, ehk siis alates 338 e.m.a kuni 30 e.m.a.
