Kultuur Eesti keskajal

Ver más

Kultuur Vana-Liivimaal

por Annika Õlijas

Haridus ja kultuur

por Laura Vassiljev

Haridus ja kultuur Vana Liivimaal

por Reelika Turnas

Haridus ja kultuur Vana Liivimaal

por Reelika Turnas

Kultuur Eesti keskajal

Rahvaarv 12.-16.sajand

Saksa ja rannarootsi asustus andis juurdekasvu

Rahuaeg

Muistse vabadusvõitluse lõpuaegade umbes 100 000 inimeselt oli Eesi rahvaarv XVI sajandi keskpaigaks kasvanud 250 000-280 000-le

Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemine XV ja XVI sajandil moodustas rahvastiku pidevat juurdekasvu

Kroonikad

Skandinaavia ja islandi saagad

Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonika (liivisõda)

Bartholomäus Hoeneke- Liivimaa noorem riimkroonika (jüriöö ülestõus)

Vana Vene riigi kroonika (letopis-jutustus möödunud aegadest) tšuudid

Läti Henriku Liivimaa kroonika (muistne vabadusvõitlus)

Hermen Rode

Talle on omistatud mitmeid altarimaale, kuigi ainult üks kannab oma allkirja: Püha Luuka altarimaal, mis täideti 1484 Lübecki Püha Katariina kiriku juures ja täna Lübecki St. Anna muuseumis

1468. aastast omas linna Johannisstrasse tänaval asuvat maja, mis tähendab teatavat jõukust ja kuulsust

XV sajandi teise pool Lübecki maalija

Muinasusundi ja katoliikluse ühtesulamine

Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)

Pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt

Alla jäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedasemaks

Hans Susi

Tema vanaema määratud koolitamise rahasumma kasutati teiste vaeste laste jaoks Susi enda soovil, peale tema surma

Suri katku tõttu 1549.aastal

Õppis Tallinna linnakoolis

Tegeles piibli tõlkimisega

Michel Sittow

Tema tööd on laiali paljudes maailma muuseumides

Tema töid vajati isegi Hispaanias kui ka Taani kuninga õukonnas

Oli ka Euroopas tunnustatud renessansiaja maalija

sündis Tallinnas

Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik

Eestikeelne trükisõna

piibli tõlkimisega tegeles Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi

Tallinnas koostati luterlik katekismus ja seegi keelustati mõne aja pärast

1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti keelde, kuigi see hiljem hävitati

Hariduselu

Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja

Pärast reformatsiooni kandsid põhikormust linnakoolid

Linnakoolid olid vajalikud kodanike lastele, omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks

Andekamad läksid Saksamaale õppima ja ei tulnud sealt enam tagasi, mistõttu asutati siia kõrgem ladinakool, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda

Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga